Omaenda arhitektuuribüroo asutas Kahn 1948. aastal.
Kahn, kes kasvas oma elu esimestel aastatel Kuressaares, viibis seal uuesti 1928. aastal noore arhitektina. Praegu peetakse Kahni üheks suuremaks 20. sajandi arhitektiks maailmas.
Lisaks USA-le võib tema loomingut näha ka Indias, Bangladeshis, Nepalis. Tema tippteoste hulka kuuluvad näiteks Kimbelli Kunstimuuseum USAs Texase osariigis, Bangladeshi Rahvusassamblee hoone Dhakas, Yale'i kunstigalerii New Havenis Connecticuti osariigis USAs.
Koostöös Louis Kahni Eesti Sihtasutusega on kunstiteadlane Heie Treier ja Eesti tunnustatumaid arhitektuurifotograafe Arne Maasik otsinud Louis Kahni arhitektuuri ja Saaremaa (sh Kuressaare kindluse) kindlus- ja kirikuarhitektuuri hämmastavaid kokkupuutepunkte. Arne Maasik pildistas 2008., 2009. ja 2015. aastal Saaremaa keskaegset arhitektuuri ning 2016. aastal Kahni hooneid USA idarannikul, selle põhjal on tekkinud mahukas fotoarhiiv.
Louis Kahni Eesti Sihtasutuse lõid 2006. aastal Kahni arhitektuuri austajad, kes on eesmärgiks seadnud Eestist pärit ja Eestiga seotud arhitekti pärandit laiemalt tutvustada.
Louis Kahni Eesti SA nõukogusse kuuluvad: Tõnu Kaljuste, Ülar Mark, Peeter Pere, Helen Sildna, Villu Veski.
Kahni Eestis käik tõestatud!
„Kahni tagasitulek sünnimaale sai alguse 2006. aastal, mil Kuressaares toimusid esimesed Kahni Päevad, siia reisis mitu Kahni sugulast ja uurijat ning lossis oli eksponeeritud ülevaade Kahni arhitektuurist,” meenutab kunstiteadlane Heie Treier. „Nüüdne näitus jätkab seda protsessi, uurides Kahni arhitektuuri teatud aspekte, millel on hämmastavaid seoseid Kuressaare linnuse ja Saaremaa kirikute arhitektuuriga.”
Heie Treieri sõnul leiti näituse ettevalmistamise käigus arhiivist dokument, mis kinnitab, et Kahn külastas Eestit 1928. a noore arhitektina ja tal oli Eesti kahe kuu viisa. Rahvusvahelised uurijad on andmete puudumise tõttu jätnud selle osa Kahni elust täiesti kõrvale.
Käesolev väljapanek lähtub visuaalsest uurimisest ning väidab, et Kahn oli dialoogis lisaks paljudele rahvusvaheliselt tuntud arhitektidele ja hoonetele ka oma sünnikoha keskaegse arhitektuuriga. Püüd on näidata, et Saaremaa kuulub Kahni narratiivi.
Kahni-masti kuulsusi Eestist pärit vähe
„Globaalse haardega lugusid on Eestil pigem vähe, mistõttu Kahni loo väärtust on raske ülehinnata,” sõnas Louis Kahni Eesti Sihtasutuse nõukogu liige, dirigent Tõnu Kaljuste. „Kahni lugu on suurem kui me esimese hooga tajume. Pealegi on maailmas käimas Kahni loomingu renessanss. Selle kinnituseks olgu näide Roosevelti memoriaalist New Yorgis.
Minu isiklik seos Kuressaare ja Saaremaa arhitektuuriga – linnuse ja kirikutega – lähtub muusikast. Samavõrra ka vaikusest ja suletusest, mille tingis Saaremaa kui asukoha pikaajaline piiritsooni taak. Lämmatavast piiritsooni surutisest oleme küll väljunud, ent ometi on ühe vaikima sunnitud saarlase, Louis I. Kahni naasmine ja omaksvõtt siiani teataval määral pärsitud.
Nüüd on õige suhtumist muuta ja Louis Kahn koju tagasi tuua koos tema loomingulise pärandiga,” lisas Kaljuste.
Näitusega koos ilmus mahukas, rikkalikult illustreeritud eesti- ja ingliskeelne kataloog.
Näituse kuraator on Heie Treier, näituse fotod tegi Arne Maasik. Nii näituse kui ka kataloogi kujundus on Martin Pedanikult.
Näitus on Kuressaare linnuses avatud 17. aprillini ja uuesti kesksuvel (ooperipäevade ajal) 14. juulist – 14. augustini.
Ille Grün-Ots