Maarja tuli Torontosse esinema Small World Music Festival'i raames, mis toimub juba neljateistkümnendat aastat ja pakub muusikat igalt poolt maailmast.
Aga nüüd kontserdist rohkem. Maarja oli kohe algusest väga mõjuv ja jutukas, tema oskus pillilt välja võluda imeilusat heli oli juba iseenesest huvitav. Aga mis andis tema esinemisele ja muusikale oma maitse, oli see varem nimetatud luuper. Luuper on masin, mille abil saab salvestada äsja mängitud helilõike, mida saab siis korduvalt mängima panna tagaplaanile. Helilõike saab üksteise peale leierdada, meisterdades kõige minimalistlikematest helidest väga integreeritud loo. Kui ta pillihelidele oma inglikõlalise hääle ka juurde lisas, tuli lõpuks väga omapärane ja meeldiv esinemine.
Kuigi terve kontsert meeldis mulle väga, kujunes mulle ikka oma lemmikpala välja. See oli kava teine lugu, mida Maarja esitas ja see põhines kahel vanal polkal. Tervet juttu, mis selle loo juurde räägiti, ma ei maini, aga pala pidi endast kujutama mitu väikest kuradit tantsimas ühel õhtul suure kivi ümber ja kuidas üks mees olevat seda kõike pealt näinud. Laul meeldis mulle omapärase rütmi ja viisi tõttu, kuidagi tuli eriline groove laulule juurde.
Kontserdi lõpuks sain endale ka Maarja uusima plaadi Soolo, mida ootan juba põnevusega kuulata. Loodetavasti on võimalus näha Maarjat varsti suuremale publikule esinemas!
Kati Kiilaspea
