Harilik toomingas (Prunus padus) European bird cherry. Põhja-Ameerika vaste: virgiinia toomingas (Prunus virginiana) chokecherry laiemas bird cherry perekonnas ehk metskirsid, mida üldjuhul söövad vaid linnud, kuid esmarahvad kasutasid nende vilju juba ammu.
FOTO 2 – „Musträhni uus kinnisvaraarendus – moodsad korterid merevaatega pilvelõhkujas.“ Nii kirjeldas fotot selle autor, kes siiski pole kinnisvaramaakler. Üks huvitatud isik kommenteeris seepeale, et elamutorni nimi võiks olla „Flööt“. Küsiti, kas parkimiskoht on ka hinna sees. Loodusvaatleja vastu: „Tundub, et ka mahukad keldriboksid on hinna sees.“ Keegi veel: „Aga fonolukk?“ (intercom). Kui küsiti, kas fotograaf on vahendaja, kõlas vastuseks: „Ta (musträhn) on ise ka vajadusel kohal. Või siis kägu on.“
Arendus asub Keibu külas, Lääne-Harjumaal. Musträhn on Eesti suurim rähniline, kelle nokk (ja kael) töötavad kui kirves või peitel. Rähni enda elamu- ehk pesaaugud need siiski pole, kuna antud kuuses oli juba olemas suur putukate seltskond, kes teda lagundanud oli. Arvamus, et rähn kahjustab või tapab puid, on lausvale. Vastupidi, puidukahjurite hävitajana on rähn metsale üks kasulikumaid linde. Eestis on hetkel suur kuuse-kooreüraski (European spruce bark beetle) probleem ning just nende vastsed (larvae) on rähnide maiuspalaks. Kooreüraskite vastsete hävitamine on metsade päästmise oluline samm. Lupsti kaovad ka siklaste tõugud, mardikad ja sipelgad. Mõni teine lind või loom võib nüüd vabalt fotol olevale rähni arendatud pinnale kinnisvara ehk elamispinna soetada.
Musträhn (Dryocopus martius) black woodpecker. Põhja-Ameerika vasteks on ameerika musträhn (Dryocopus pileatus) pileated woodpecker.
Riina Kindlam, Toronto