Eesti pealinnas helisesid praeguse aasta märtsiküüditamise mälestuspäeva puhul keskpäeval kõikide Tallinna kirikute kellad, Eesti kaitseminister Kalle Laanet asetas Eesti kaadriohvitseride mälestusmärgi juurde pärja ning selle järel asetasid pärja Eesti rahva nimel president Kersti Kaljulaid ja justiitsminister Maris Lauri Eesti kommunismiohvrite memoriaalile.
Kogu Eesti rahva mälestajate nimel olid seal süüdanud küünlad Eesti Noorteühenduste Liidu, Eesti Üliõpilaskondade Liidu, Eesti Õpilasesinduste Liidu, Vabamu Eesti Inimõiguste Instituudi ja Eesti Mälu Instituudi liikmed ja töötajad.
Märtsiküüditamise mälestuspäeva puhul toimusid virtuaalsed küünlasüütamised ja virtuaalsed sündmused kogu maailma erinevates riikides nii asutuste kui ka inimeste poolt, keda seob elusaatus Balti riikidega. Virtuaalselt mälestati ka seda päeva Ottawas kõigi kolme Balti riigi suursaatkondades sotsiaalmeedia vahendusel.
Päev enne 25. märtsit mälestas ka Euroopa Parlamendi täiskogu istungi avamisel Euroopa Parlamendi president David Sassoli märtsiküüditamise ohvreid ja ütles märtsiküüditamise ohvrite mälestuseks toimunud leinaseisaku eel, et 25. märts ei ole vaid vabaduse päev: “25. märts on ka leinapäev. Mälestame Nõukogude Liidu küüditamise ohvreid. Tuhanded perekonnad, suures osas naised ja lapsed, kolmest Balti riigist – Eestist, Lätist ja Leedust – küüditati Siberisse. Vaid vähesed neist jõudsid koju tagasi. Oluline on neid inimesi üheskoos mälestada, et sellised inimõiguste rikkumised kunagi ei korduks.”
Ärgem unustagem neid, kes enam kunagi tagasi Siberist ei tulnud ning austagem kõiki neid, kes need rasked aastad sel kaugel võõrsil üle elasid. Sellise saatuse osaliseks said ligi 22,000 eesti kodanikku sellel päeval julmalt ja ilma valikuta.
ME EI UNUSTA ja hoiame seda valusat mälestust elus ja ühendagu see #mäletame mõtetes kõiki meid sümboolselt.
Ülle Baum
