Kirjutan edasi juulikuus toimunud konverentsist, mille esimestest päevadest juba andsin ülevaate augustis (EE # 33, 22.08.2025).
Memory Studies Association’i konverentsi neljandal päeval oli 50 paneeli hulgas üks, kus uuriti teemat „Vaidlustatud minevikud, konkureerivad tulevikud: aastapäevapoliitika globaalses perspektiivis“. Seal esitleti uurimistöid Leedu aruteludest Nõukogude mineviku üle, Lenini sajandipäeva kohta ning holodomori mälestusi läbi aegade välismaal. Mul on suur huvi õppida, kuidas muuseumid ajalugu esitlevad ja milliseid narratiive on kasutatud. Oli väga huvitav kuulda Lenini teema esitluse ajal, et ainuke muuseum Leninist väljaspool Venemaad, mis asus Tamperes, Soomes, oli nime ja narratiivi täielikult muutnud. Muuseum, mis kunagi sümboliseeris Soome ja Venemaa sõprust, kannab nüüd nime „Nootti“ ja tutvustab teemasid, mis uurivad kahe riigi vahelisi pidevalt arenevaid suhteid. Venemaa sissetungi Ukraina territooriumile arvestades ei ole narratiivi muutus üllatav, kuigi minul oli kahju, sest mul oli kindlasti huvi minna eelmisse Lenini muuseumi ja seda narratiivi kogeda.
