Telli Menüü

Mardi Valgemäe 1935-2020


Pühapäeval, 15. märtsil k.a. suri hinnatud eesti teatri-ja kirjandusteadlane USAs Mardi Valgemäe.

Mardi Valgemäe sündis 10. novembril 1935 Viljandis muusikaõpetaja pojana. Alghariduse omandas ta Viljandis ja Saksamaal, Geislingenis ning keskhariduse USA-s Lakewoodis, kus ta tegutses ka noorem-skautmasterina eesti skautluses ning organistina eesti ja ameerika kogudustes. Ta lõpetas Rutgersi Ülikooli cum laude ja Phi Beta Kappa ning teenis seejärel ohvitserina USA armees.

Valgemäe saavutas Woodrow Wilsoni stipendiaadina doktorikraadi inglise keeles ja kirjanduses erialaga võrdlev dramaturgia, California Ülikoolis Los Angeleses ning määrati sinna abiprofessoriks. Ta on olnud külalisprofessoriks George Washingtoni Ülikoolis Washingtonis ning alates 1968. aastast oli õppejõuks City University of New York Lehman College’is, kus üliõpilased valisid ta 2012. a aasta õppejõuks.
Mardi Valgemäe

Mardi Valgemäelt on ilmunud viis raamatut: ,,Accelerated Grimace“, ,,Ikka teatrist mõteldes“, ,,Linn ja teater“, ,,Kaugekõne“ ja ,,Eelarvamusi“. Ta on olnud mitme ajakirja, sealhulgas ka Mana toimetuskolleegiumi liige. Valgemäe on ta tõlkinud eesti luulet, eriti Betti Alverit, proosat – peamiselt Mati Unti ning draamat — Unti ja Paul-Eerik Rummot. Tema poolt inglise keeled tõlgitud Rummo ,,Valguse põik“ oli esimene eesti näidend Edinburghi festivalil ning koos Andres Männikuga tõlgitud Rummo ,,Tuhkatriinumäng“ esimene eesti näidend New Yorgi elukutselises teatris. Lisaks on Valgemäe kirjutanud libreto Kaljo Raidi ooperile ,,Tulised vankrid“, mis esietendus 1996. a kontsertvormis Torontos Glenn Gould Studio suures saalis, kus ta ise esines sõnaliste vahetekstide etlejana. 

Mardi Valgemäe tööd on mh vääristatud 1991. aastal Priit Põldroosi nimelise auhinnaga, 1996. aastal Henrik Visnapuu kirjandusauhinnaga, 1998.a  Eesti Kultuurfondi (USAs) auhinnaga ning 2013. aastal Valgetähe IV klassi teenetemärgiga.

Loe edasi