Märgime tänavu nii 80 aastat suurpõgenemisest kui ka 75 aastat Toronto Vana-Andrese koguduse loomisest. Sealt saime, mitte et oleks seda vajanud, ühise pinna, millelt alustada.
Maret elab abikaasa Toivoga Eesti Kodu korteris, mis osteti ta isa huvides. Ta isa Juhan Müller, oli küll ristitud Johaniks. Juhan oli advokaat, väga hea selline. Nimetati isegi EW valitsuse kohtuministriks, millist kohustust ta täitis aastatel 1934 kuni 1938. Oli üks oluline neist, kes vapside vastu pidi rangelt astuma. Minevikku on tänase hurjutava ajastu perspektiivist raske hinnata. Kas oli siis see õige samm või mitte. Aga astuti. Korda hoiti.
Tulid punased. Juhan Müller varjus metsas. Maret saadeti sugulaste juurde. Aga ema Salme küüditati Siberisse, tabati kodunt, kuhu ta oli tagasi läinud vaid hetkeks, kuna oli midagi olulist unustanud sinna. Ta elu lõppes traagiliselt ja tütarlaps jäi kommunistide tõttu emata.
