Koduteel mõtlesin, et kui ERSO 99. hooaeg lendab juba nii kõrge kaarega, mis meid siis veel 100. a juubeli hooajal ees võib oodata! Iga kontsert on olnud pärl omaette. Ja missugused vaimustavad interpreedid on meid oma kunstiga rõõmustanud – viiuldajad David Grimal ja Vivian Hagner, pianistid Simon Trpceski ja Marie-Ange Nguci, trompetist Hakan Hardenberger – kui nimetada vaid viimaseid külalissoliste. Terve hooaja vältel on kõlanud ka eesti muusika – tähelepanu keskmes oli juubilar Arvo Pärt, ees ootab Eesti Muusika Päevade avakontsert.
Eelkontserdi vaheajal tutvustas Maria Kõrvits oma värsket teost. Helilooja sõnul on talle muusikas kõige tähtsam värv, samas on spektraalmuusika momendid täiesti juhuslikud. „The centre cannot hold“ peegeldab meie maailma, mis on praegu oluliselt nihkes, meie tasakaalu-kese on kadumas. Need mõtted peegeldusid üpris täpselt Maria partituuris, millele Olari Elts andis omapoolse, Maria ideid toetava tõlgenduse. Minu jaoks kõlas teosest vastu jõhker militaarsus, mida püüdis tasakaalustada naiselik pehmus ja alalhoidlikkus. Paraku lootusetult. Üpris hirmuäratav nägemus meie praegusest maailmast. Siinkohal võiks mainida, et Maria Kõrvitsa hoopis teises võtmes orkestriteos „Langedes ülespoole, taeva kaarjasse kaussi“ pälvis 2016. aastal rahvusvahelisel heliloojate rostrumil alla 30-aastaste kategoorias peavõidu. Meie suurepäraste naisheliloojate rida üha pikeneb, mis on samuti üks eesti heliloomingu fenomene.
Eelinfo Unsuk Chini viiulikontserdi kohta oli paljulubav – selle tellis ja tõi esiettekandele Deutsches Symphonie-Orchester Berliini Filharmoonias Kent Nagano juhatusel, soleeris Vivian Hagner. Ja tõesti – teos oli väga huvitav. Samas ülinõudlik nii orkestrile kui viiulisolistile. Publik kuulas Vivian Hagneri esitust lausa hinge kinni pidades. Oma õpetaja Ligeti vaimus keeruliste rütmidega Chini partituuri tegid omapäraseks idamaised pikad arendused ja Bali gamelani traditsioonist inspireeritud löökpillikõlad. Huvitav, et Bali gamelan-orkestri kõlavärvid inspireerivad heliloojaid siiani. Lääne heliloojad kuulsid gamelan-orkestri esinemist esimest korda 1889. aastal Pariisi maailmanäitusel. Kes kõik sellest vaimustunud pole! – alates Debussy’st kuni Messiaeni ja Steve Reichini välja. Ka Chini õpetaja Ligeti on kirjutanud gamelanist inspireeritud klaverietüüdi „Galamb Borong“ .Kontrastiks eelnevale kõlas kontserdi teises pooles ainult heakõlaline klassika – Schuberti „Avamäng Itaalia stiilis“ ja Mendelssohni 4. sümfoonia. Seda muusikat kuulates tekkis lootus, et konfliktide lahendamine ja tasakaal on siin maailmas siiski võimalik.
