2009. a ilmus Marikal kokaraamat „Looduslik toit. Täisväärtuslik elu”. Raamatu ingliskeelset väljaannet ja oma toitumisfilosoofiat tutvustas ta Tartu College'is toimunud seminaril.
Marika jagab oma toitumisteooria seitsmesse punkti, julgustades, et tervislik ja mõtestatud toitumine ei ole midagi keerulist. Kõige rohkem elujõudu ja energiat saame me puhastest, töötlemata toiduainetest. Nii on otse peenrast tõmmatud ja mullast puhastatud porgand ikka maitsvam ja kasulikum poest ostetud pakiporgandist.
Tänapäevastes heaoluühiskondades on üks suuremaid toitumisprobleeme liigselt eeltöödeldud ja tarbijale võimalikult mugavaks tehtud toit. Kasulikud toitained on nii ammu kaduma läinud ja isu tekitavad mitmesugused keemilised ained, mis suures koguses ja pikaaegselt kasutades tervisele kahju teevad. Siiski on inimesi, kes mõistavad, et looduslähedasem ja puhtam toit teeb parema enesetunde. Urbanistlik tarbimisühiskond ei anna seda isetegemise rõõmu, mida inimesed 21. saj ehk vahel juba igatsema on hakanud.Tekib omamoodi tagasi juurte (või juurikate) juurde minemise soov. Kes küpsetab ise kodus leiba, kes kasvatab aknalaual maitserohelist. Olen Torontoski juba paaril korral juhtunud mööda jalutama nn community gardenitest (kogukonna aiamaadest), kus soovija võib omale lapikese maad saada ja seal midagi enda tarbeks kasvatada.
Loengul sai meelde tuletatud tervisliku toitumise aluseid:
- halb, kiire vs hea, aeglane suhkur (maisisiirup on suhkrustki kahjulikum!), valgest jahust tooted pole nii tervislikud kui täisterajahust tooted, mullidega karastusjoogid on täis suhkrut ja muid keemilisi ühendeid;
- proteiinirikkad toidud on hea alus edukale päevale (Marika ise sõi enne loengut 2 muna), veganitele ja ka teistele on vägagi soovitatav süüa kinoad;
- kasulikud vs kahjulikud rasvad, liiga madal rasvaprotsent võib kehas sama kahjulik olla kui liiga kõrge rasvaprotsent. Tuleb jälgida, et Omega-3 ja Omega-6 rasvu sisaldavad õlid oleks tasakaalus (kõige kasulikumad on külmpressitud õlid). Ilmekas kirjeldus sellest, kuidas toodetakse margariini, võttis ilmselt kuulajailt selle kasutamise soovi (jajah, see ilus kollane ja maitsev on tegelikult juba halvaks läinud ja ümbertöödeldud hall mass, mis värvi ja maitseainega söödavaks tehakse).
- jooge vett! Täiskasvanud inimese keha koosneb 60% ulatuses veest. Liigne kohvi ja tee joomine viib kehast vett välja. Ka väsimuse ja magusaisu puhul on tihti süüdlane hoopis keha veepuudus ja nii soovitas Marika enne šokolaadi järele haaramist hoopis klaasi või kaks vett juua.
- looduslikud antioksüdandid, mida inimorganism vajab, on peidus värvilistes köögiviljades ja kakaos. Nii tasub süüa tehes sinna värvilisi vilju lisada ja šokolaadi ostes otsida vähemalt 70% kakaosisaldusega tahvleid.
- Marika rõhutas, et lisaks sellele MIDA süüa, on tervisele oluline KUIDAS süüa. Kiirustades töölaua taga söömine ei anna toidule vajalikku lisaväärtust. Siinkohal tsiteeris ta budistlikku ütlust: „Chew your drink and drink your food”.
- lõpetuseks soovitas Marika järgida toitumisel 80/20 printsiipi ehk siis 80 % ajast toituda tervislikult ja pole midagi hullu, kui 20% nauditakse patustamist.
Küsimuste ja vastuste osas puudutas esimene küsimus Kanadas nii armastatud vahtrasiirupit. Selgus, et vahtrasiirup on üks väheseid kasulikke maiustusi, samuti nagu mesigi. Mitmed küsimused käisid ka natuke keerulise ja kirju teemana tundunud kasulike, kahjulike toiduõlide kohta. Samuti uuriti, kuidas sai teoks Marika kokaraamat, mida loengul osalejatel oli võimalik kohapeal osta. Palju mõtlemist ja kokkuseadmist, ka vigade parandamist nõudnud raamatu loomeprotsess oli Marika Blossfeldti sõnul siiski niivõrd nauditav, et juba järgmisel aastal on uut tervislikku toitumist veidi spetsiifilisemalt kajastavat kokaraamatut oodata.
Tuleb tunnistada, et tervisliku toitumise maailmas mitte just suur asjatundja olles (suurem osa köögivilju ei maitsenud lapsena sugugi nii hästi, kuid nüüd on nende järele lausa isu tekkinud), oli Marika loengut huvitav kuulata. Tema meeldivad ja kerge huumoriga vürtsitatud arutlused tervisliku toitumise vajalikkusest ja loomulikkusest tekitasid sama suurt isu puhta, energiat andva toidu järele, kui tema raamatus retseptide juures olevad isuäratavad pildid.
Tõesti, kui pole jõudu toitumisharjumusi kohe ja põhjalikult muuta, tasub püüda samm sammult tervislikumate eluviiside poole liikuda. Nagu ütles õpetaja Laur Tootsile, et kui tervet ei jõua, tee poolgi, aga tee hästi.
Karin Kiisk
Fotogalerii – fotod: Taavi Tamtik
