Suomi-Koti tegevuskoordinaatori Sari Emase eestvedamisel oli peole kutsutud Vana-Andrese koguduse õpetaja Kalle Kadakas, kes mõtiskles vabaduse, kestvuse ja tuleviku teemadel. Kuue jõulise isamaalise lauluga esines Vana-Andrese koguse koor Liina Purje-Lepiku juhatamisel, klaverisaatjaks Juha Tikkanen. Talvi Maimets luges meeliülendavalt Lydia Koidula luuletust ,,Mu isamaa on minu arm“ nii eesti kui inglise keeles. Professor Mihkel Tombak Toronto Ülikoolist (Rotman School of Management) pidas ülevaatliku kõne eesti ja soome juurte põimumisest ja kahe rahva ajaloolistest sündmustest. Geni andmetel on üllatav see, et paljudes eestlastes on 30-50% soome verd. Olemegi ju sugulasrahvad!
Peo ametliku osa lõpetuseks lauldi ühiselt ,,Kungla rahvas“ ja ,,Mu isamaa armas“. Suomi-Koti perenaised pakkusid kohvi kõrvale kringlit ja sünnipäevatorti. Pidulised tulid tänama Vana-Andrese koguduse õpetajat, lauljaid ja esinejaid armsa koosviibimise eest.
Oli täpselt selline sügav tunne, nagu peol kõlanud Peep Sarapiku koorilaulus Juhan Liivi sõnadele: ,,Hing, oh hing, sa raskel a’al – kuis õhkad isamaa poole /kas kodu sa, kas võõral maal – kuis ihkad isamaa poole!“ Vanavanaemale Tamarale külla tulnud väike 10-kuune Kalevi õhkas ka oma vanaema Leena süles ja lehvitas agaralt Eesti lippu kõigile.
