Minu tiivani jalutsis kössutas üks teine vanamees nigu ma isegi, ainult karkusi tal ei old. Vahtis mind sihukese kõvera muigega ja küsis, et noh, kas leitsid lahenduse. Ma õerusin silmi ja küsisin, et kes sa nisuke oled ja kust sa tead, et mul midagi lahendada on. Tema irvitas nüid juba mõlema suupoolega ja vastas, et mina olen see, kes kõik maailma konhvliktid on tekitand ja neid ka lahendada oskab. Muutkui mul pole sellega praega kiiret. Mul ainult akkas sinust ale ja juhtus olema lobisemise tuju, räägin sulle ära, kudas asjalood on. Sa võid ju edesi kõnelda küll ja seitungisse panna kah, aga sinusuguse juttu ei usu enam keski.
Ma proovisin miskit vasta kosta, aga ei saand suu maigutamisest kaugemale. Ta ei lastki mul kõnelda, jätkas ise. Ütles, et vaata, Karla, ma ei saa seda sõda veel niipea lõpetada. Esiteks ei tohi lasta relvafaaberkantidel pankrotti minna. Sõjariistasi saab jagatud mõlemale poole. Krainalastele kingime, venelastele müüme. Nemad on kaotajaks määratud, neilt küsime kohe raha. Küll krainalased kah ükskord maksavad. Igaüks maksab, kes rahaga, kes nahaga. Nii talitasin ma eelmises sõjas Saksa Itleriga, nii teen ma ka Vene Putleriga.
Teiseks on inimesi ilmas liiga palju. Neid tuleb kõvasti tappa ja sealkandis on, keda tappa. Ja kolmandaks on nii, et kes elusse jäävad, need saadame oma maalt välja võera rahva ulka. Neist saavad ükskord sinusugused äbarikud, kes pole enam üks ega veel teine, nisukesi on kerge valitseda. Ja valitseda oskan ma palju paremini kui kõik Itlerid ja Putlerid.
Ma sain kah ikke kõnevõime tagasi ja küsisin, et mis rahvusest sa siis ise oled ja kuda sa nii puhast eesti keelt kõneled. Tema kostis vasta, et mul on kõik maailma keeled selged, aga rahvust mul ei ole. Minu nimi on kuningas Mammon.
Ma tahtsin veel miskit ütelda, aga Kata raputas õlast, et vanames, aja end omete püsti, toit jahtub ära. Aga kassa tead, mul äkiste poldki enam isu. Irmuigi tuli otsa ette, et ehk ma ei näindki und, et äkki ongi nisuke võimas ja õela südamega vanamees kuskil olemas. Mis teie arvate?
