Ma sain neist käändudest aru küll, aga kuda sa ing neid lapsele seletad, kes võeral maal ja võera keele peal on ülesse kasvand. Poiss näitas mulle ühte: nina pidi vedama. Avaldas kohe oma arvamust, et kui nina pidi vedama, siis tema arust pidi kukal tagast tõukama ja kõrvad tuult lehvitama. Aga kuhu sa sel kombel välja jõuad ja mis otstarve nisukesel minekul on?
No poisil nupp lõikas, mõtles loogiliselt. Ma ei vastand esiotsa midagi, küsisin, kas noormehel rohkem muresid on. Oligi. Näitas kahte ütelust veel: pead murdma ja pead kaotama. Poiss arvas, et kui ta peab murdma, eks ta siis murra, pikkust ja sitkust tal ju on. Aga miks ta peab kaotama? Isa on alati rõhutand, et eesti mees ei tohi kunagi alla anda, pead katsuma võitjana välja tulla. Kui pead kaotama, mis mõte on siis ültse murdma akata.
No täitsa tõsi. See ju nigu maadlus, kus mõlemad pooled on kihlveo korras kinni maksetud ja ette otsustatud, kump võidab ja kump kaotab. Aga poisil oli veel ühe väljendusega tegemist: viies ratas vankri all. Arvas, et ratas peab muidugi vankri all olema, kuda ta muidu veereb, aga miks ainult viies. Kas tuues ei olegi ratast vaja, lohistatasse koormat mööda maad?
Ütlesin poisile, et jätku need käänud minu kätte uurida, tuleva nädali arutame asju edesi. Poiss jättiski oma paprid minu kätte, aga enne kui ma targemaks oleks saand, jäin veel rumalamaks. Märkasin ühte käändu veel: valel on lühikesed jalad. No kuramus, kas see peab tähendama, et ainult pikakoivalisest piigast saad õige naise? Minu Katal on kah lühikesed jalad, aga minu jaoks küll temast õigemat ei ole. Kui poiss tuleva nädali tuleb, saadan ta Volli juurde, las seletab ise.
