Telli Menüü

Meelelahutus: Karla kalendrisaba – Vahetus

Siin ilmas käib kogu aeg üks igavene vahetus. Ikke sedasi, et üks läheb ja teine tuleb. Ju see on kuskilt kõrgemalt poolt nii sätitud, et ükski koht ei tohi tühjaks jääda. Viskad kivi vette, käib mulks ja jusku tekiks sinna kohta auk, aga ei teki kah. Muist veepiiskasi ehmatavad korraks küll ja pagevad irmunult eemale, aga enne kui sina saad tollipulga taskust välja, et tekkind augu sügavust ja ümbermõetu kindlaks määrata, on teised krapsti asemel ja vot mulku netu. Veepind väriseb natuke aega ja kohendab ennast, kuni varsti on jälle sile nigu tite taguots.
Kargu Karla

Nii on kõigega. Kui kroonus postile läksid, siis pidid seisma sirgelt ja smirna kuni uus tunnimees tuli ja su välja vahetas. Kui vahetus iljaks jäi, siis võisid teda sõimata küll, aga enne tema ilmumist ära minna ei tohtind. Vana läbi igistatud ihupesu kannad kah kuni saunapäevani. Enne uut ja puhast selga ei tõmba, kui patune kere kasevihaga läbi vemmeldatud.

Noh, nüid siis oleme jälle sealmaal, et vahetame aastat. Tegelikult vist ikke ainult aastanummert. Ei mina usu, et see vastne vanast teistmoodu saab olema. Kui noorem olid, siis küll uudistasid seda uut nigu pääsupoeg, nokk õieli ja süda ootusest ärevil. Nüid kaed sama tuima ja ükskõikse pilguga uuele otsa ja vanale tagast perra.

Õieti ongi minul selle aastavahetusega kudagi ühepoolne suhe. No sedasi, et nigu polegi vahetust. Vata vahetuses on nii, et ühte saadad ära, aga teist võtad vasta. Aga mina ainult saadan ära. Uus tuleb omapead niikuinii, pole tal minu vastavõtust sooja ega külma. Ise teab, mis ta endaga kaasa toob ja mulle kaela määrib.

Mida sest vanast ja lahkuvast siis meelde on jäänd? Noh, neiu Anett vehkis ennast reketi ja veikse valge palliga kuulsaks. Kange tüdruk, ei saa salata. Eesti naiste ulgas kindel nummer kaks (nummer üks on minu Kata). Ja selle vana vabariigi uus jupp iseseisvust sai kolmkümmend aastat vanaks. Kah saavutus. Nüid on meil võimalik sõimata neid riigijuhtisi, kelle ise oleme valind, ei pea üheltki okupatsijoonivõimult abi otsima. Ja selle vihasele viirusele sai veel enne aasta lõppu uus nimi pantud. Seda oli ädaste vaja, sest koroona oli juba nii ära kulund, et ei irmutand enam kedagi.

Nojah, nisuke äbarik see aastake oli. Aga mis ma ise parem olen? Mida ma olen korda saat, millega uhkustada vai õisata? Mitte tuhkagi. Lahkume mõlemad longates ja noruspäi, pole üks parem kui teine. Aga pastoi, pea kinni! Minul peaks üks veike eelis ikke olema. Tema läheb ega tule enam kunagi tagasi. Aga mina võin ennast veel uuelgi aastal paar korda ilmutada. Seda võimalust arvestage tõsiselt, ead sõbrad. Vaenlased kah, kui mõni peaks veel elus olema.
 

 

Kargu Karla


Loe edasi