Meelelahutust – Sinine esmaspäev

Huvitav eksju, kudas mõiste võib ühes kultuuris olla ühtemoodu aru saadud, teises aga, noh, teisiti. Siin mandril on juttu olnud sinisest esmaspäevast, mis oli sel nädalal. Olevat aasta kõige kurvem päev. Masendus olevat siis sügavaim, kas talve või muude põhjuste tõttu. Ameeriklased ju nimetavad kurbi laule sinisteks, neid laulsid alul mustad, hiljem juba valged. Vaata imet, sain rahvusvärvidki nii õigesse järjekorda!

Sest eestlastele tähendab sinine esmaspäev hoopis muud. Mõnel võib neid aastas isegi 52 olla. Pärast pühapäivast pillerkaart lõhub pea mis hull, pohmelus ei luba suurt teha, võetakse päev vabaks. Kuulsin, et punaste ajal olid haigelehed tuntud sinise lehe nime all – kas just selle tõttu, aga seos võib küll olemas olla.

See kassiahastus on ikke kole asi küll. Kuid omad vitsad, eks ole. Katzenjammer, nigu kämbud seda olukorda nimetavad, on seisund, millest saaks pääseda kui vaid ei võtaks. Kuid võtame. Kas sünnipäevalapse terviseks. Või pruutpaari auks. Mõnele pole vabandust vajagi. Kuid piire tuleb tunda, eriti piiritusega. Karla oskaks siin kena sõnade mängu kokku seada, nigu piiritus viib piirituseni. Mis ju oma korda tähendab olukorda, kus kõik on lubatud. Või segaduseni, kuna ei tea ju, mis piire tohib või ei tohi ületada. Tulemuseks ikke Katzenjammer, kas vaimne või füüsiline, ei see loe.