Ku juba okupatsioonist, siis Etsiga arutasime, kuidas praeguses Kanadas on elu mitmeti nigu N. Liidus. Ametlike paberite, tolle sama buma saamine on nuhtlus missugune. Ets pidi riigidokumenti uuendama. Mitte passi – ta on mõistuse juures, ei soovi kusagile lennata, teise riiki eriti. Kuid isegi siseriikseid lende käntseldatakse, loe vaid lehest, kuidas reisija ei jõudnud pereliikme matustele selle tõttu. Miks lennuliinid pileteid müüvad, ep tia. Lennuväljad oskavad pagasi kaotada kah.
Ei, noorsand vajas tervishoiukindlustuse kinnituskaarti. Riigionkud oma suures tarkuses leidsid, et peaks olema fotoga. Vana, irooniana punane, vaid nime ja numbriga oli aastakümneid hästi vunksinud. Ei mingit fotot. Inimene vananeb küll, aga eks ikke saab aru, et 35-selt võetud pilt ei erine väga 40-se näojoontest.
Kuid ootejärjekord pikk, ametnikke vähe, kannatus katkeb mõnel. Hullem aga on passidega. Ja seal ongi võrdlus olemas okupeeritud Eestiga. Seal palgati poisikesi leivasabas, järjekorras seisma. Et saaks ise, muidugi mujal, kaua vajalikku kaupa oodata. Nii kuulsin, ku esmalt kodumaal käisin.
Siin aga on...
Täismahus artikkel on loetav Eesti Elu tellijatele
Igal nädalal toome me sinuni kõige olulisemad kogukonna uudised ja eksklusiivsed lood uutelt kolumnistidelt. Räägime eestlastele südamelähedastest teemadest, kogukonna tegijatest ja sündmustest. Loodame sinu toele, et meie kogukonna leht jätkuks pikkadeks aastateks.
Hind alates $2.30 nädalas.
