Ei see trellide tagune elu saa mõnus olla. Selleks on ta karistusena mõeldud. Kuid minu teada ainsad riigid, kus süütud sinna sattusid, olid tolle punalipu all. Siin kohus annab isegi tasuta ahvukaadi kaitseks, sina ja mina ja tuhanded teised maksku. Ja kui kõik on ette kantud, tuleb otsus. Kas vabaks või külmade müüride, okastraadi taha.
Kuid too klient tunnistas oma süüd. Et tema taolisi ta eri tagapõhjadest vangis nii arvukalt istub tähendab ainult ühte asja. Murdsid seaduseid. Jäid vahele. Maksavad selle eest. Mõni asi on vaid rahaga karistatav. Kui aga sinna Kingstoni või Maplehursti või tea kuhu satud, siis oled ohuks teistele. Muidu poleks nii.
Ahvukaat, kes nime järgi pärit maajaost, kus süüakse palju riisi, seletas, et nood ennid ja iid on kultuurselt teised. Ja siis? Kuritegevus on kuritegevus. Nigu nood Nürnbergi kohtule antud vabandused – täitsin vaid käsku.
Siis otsa on nüüd too pärisvesi. Aitas sellest et ta Indias moeparaadi pidas kohalikkudes hilpudes. Ka see, et ta saatjaskonnas seal old turbanikandjad ministrid, parlamendiliikmed. Samas seitungi numbris oli juttu, kuidas ta palus andeks 150 aasta eest iide päälikute ülespoomise eest. Kuid nood iid tungisid magavate valgete teetööliste telki, mõrvasid nad unes. Kuidas ei väärinud see siis karistust? Ja milleks peaks nii kaua hiljem ametlikult vabandama?
Jossifi kuritegude eest pole too praegune vene türann poutine vabandanud. Ega kavatsegi. No miks peab siin riigis mõistusevastaselt käituma.
Kuradile. Rahunesin maha, teades, et minu maine elu on lõpusirges, finiš terendab, mulle enam ei loe. Kui ainult lehelugemine varem kui tahaks hauda ei vii.
VABARNA VOLLI