fbpx
Telli Menüü

Meelelahutust: Volli veste – Komplimentidest


Enesekiitus pidavat aisema. Ju mul siis mingi õrn lehk küljes. Kuna üits vanakõbõke patsutab ennast turjale, ku ta suudab inemestele naeratuse suule tuua. Seda ju tarvis präägusel imelikul ajal, ku kik teisi pelgavad – hoiavad eemale, just nigu nendel oleks ka paras halb lõhn ligi.

Illustratsioon: Emilie Tamtik (2016)

Vaat, minusugune on alati helde kiitma, kui mingi asi, tegu seda väärib. Ning mes siin salata, tihti tunnen ka enese saavutuse üle uhkust. Mis hästi teht peaks ju tunnustust saama. Aga siin vihjan ainult enese töödele, mida kärnerina saavutan. Siin maal on mõiste kurb appil. Kurbtusega põle midagi tegemist – see on ju too betoonist ääristus, mis eraldab autoteed murumaast. Mul, nigu varemgi kirjutatut, on tegemist, et vähemalt eesõu oleks nigu Tuileries. Kõntsa ega umbrohtu ei näe, isegi ku need neetud võililled pea mullast torkavad (kuna naabritel ei läe korda kas nad vohavad võ mette), siis on nad samal päeval lännu. Igal ommukul käin oma töntside silmadega üle aia, neid välja juurides.

Ning saan mõne käest komplimente, ku mööduvad. Et pöösad pügatud, lilled öitsevad, muru õige pikkusega. Tasakaaluks mudugi jagan teistele vasta häid ütelusi. Ning tuleb see loomuldassa. Kuda teisiti.

Aga noh, mes must enesest. Pigem esitaks kuvõrd kõikide teistega suhtlemine positiivselt on tänapäeval oluline. Poes on raske nii olla. Need, kes trügivad, ei hinda distantsi. Toidupoes üllatusin, et nägin kahte meesterahvast maskita. Aga maskita nad sisse ei saanud. Kas ütlesin kurjasti? Ei. Minust kolm korda noorempat, saanuks järsku kere peale. Halb sõna põleks kasu toonud.

Kus aga neid häid sõnu jagan, on patseerides. Teretamine on ju loomulik. Ilmast mõni sõna sobib ju ka. Aga et nati lõõpida – tänan, vihmavarju kaasa võttes jalutuskäigule minnes tagasite, et täna ei saja. See on karanteeritud naeratuse ning reaktsiooni toomine. Ja mudu. Hea naeratus üksi on kompliment. Ei peagi suud praotama. Eriti noortele lastele naeratamine, nende vanematele ütelda, et ka mina olin kunagi kurjal ajal noor, küll see kik möödub, toob tänuliku reaktsiooni.

Koduses elus õppisin varakult, et paremp kiita ku laita. Kesse halba sõna tahab kuulda. Ikke hääga saavutad inämp. Temakesega eriti. No pisut, jah, on kulunud sellised väljendused temakesele, et ilus oled põhjamaa naine. Võ Sie sind sehr schön, mein liebling. Aga ikke toovad naeratuse, ku õigel ajal öeld… Meelitused küll, aga ju kuulda tahakse.

Vaat, sealt mu selle nädalane vilusoveerimine. Me kik tahame kuulda ilusat. Keni sõnu, mette kriitikat. Üritame sellised olla, et vaid head, mette mürgist lasta valla.

 

 

Vabarna Volli


 

Loe edasi