Selline tähelepanu ja hoolitsev hoiak iseloomustab tema eelpool mainitud raamatut pagulasmuusikutest, mis 20 aastat tagasi suutis põhjalikult kirjeldada, peale Avessoni, Betlemi, Raidi, Riivaldit ning Toid, teise põlvkonna haritud muusikuid süvamuusika alal nagu Allik-Mulder, Bagger, Haamer, Kittask, Korjus, Mitt-Flawn, Reintamm, jt.
Selline olevikku kanduv teos loob sideme hetkel käigus oleva VEMU/Eesti Õppetöö Keskuse kogumisvõistlusega, mis kannab nime ,,Muusika eestlase elus”. Võistlus kogub andmeid – mõisteid ja mõtteid – mis ühenduses Hirvesoo raamatu sisuga ja on juba pikemat aega väljakuulutatud, kusjuures tööde tähtaeg on 1. veebruar 2016. Soovime tegija(te)le head läbiviimist põhjalikult koostatud küsimuste alusel.
Sooviksin lisada mõndagi pigem isiklikul tasandil. Kuulsin Hirvesoost laulupedagoogi sopran Helmi Betlemi kaudu, keda kord abistasin salvestuste ülekannetega. Autorile helistasin ma esimest korda 12 aastat tagasi, kui olin Eestis, olles siis vaimustuses tutvunud tema teosega. Kuna see oli juba varem ilmunud, ei suutnud temale suureks abiks olla. Raamatut, mida katsusin osta rohkem kui ühe eksemplari, olen laenanud mõnelegi heliloojale ja seda tihti kirjeldanud muusikasõpradele. Raamatu ajendil võtsin ette New Yorgis külaskäigu muusikategelase Juta Kurmani juurde, kes oli siis saamas 100- aastaseks.
Paar aastat tagasi kodumaal ilmunud in memoriamid ja nekroloogid on kaasaegse digitehnoloogia kaudu lugejaile loomulikult saadaval. Neid kajastas siis ka kohalik EWR. Ise aga jäin kahjuks tummaks, nagu sules polnuks tinti. Küll aga suutsin saata lahkunule e-posti kaudu jumalagajätu. Vastukaja sain siis kohe tema abikaasalt.
Hetkel tunnen, et oleks aeg veelgi tunnustada üht võitlejat eesti kultuuri ning identiteedi eest nii Eestis kui ka välismaal.
Andres Raudsepp
