fbpx
Telli Menüü

Robin Kristofer Superstaari-saate finaalis

(Meie pere ja muud Austraalia loomad on blogi, mida olen pidanud juba 8 aastat, ehk ajast kui kolisime perega Eestist Austraaliasse. Mina, abikaasa Martin ja lapsed Keitlyn, Robin ning Gretelyn.)

Foto: Robin Eesti otsib superstaari stuudios
Foto: Robin Eesti otsib superstaari stuudios

Pühapäeva öösel Sydneyst Eesti otse-eetrit jälgides saime põneva elamuse tunnistajateks, kus Robin pääses ühena kolmest teise stuudiovooru esinejatest otse “Eesti otsib superstaari” saate finaali. See on Eesti version ülemaailmsest formaadist, mille Kanada alternatiiv on “Canadian Idol.”

Oli ikka lahe seda kuulda ja näha küll. Keitlyn vaatas oma seltskonnaga sõprade juures teisel pool Sydney't samuti otsesaadet. Ükski sõpradest muidugi eesti keelest aru ei saa, aga kõik tahtsid vaadata ja olid vaimustuses Robini esinemisest.

Olenemata kohtunike kriitikast, et Robini lauluvalik oli vale ning ta ei realiseerinud sellega kaugeltki oma potentsiaali, jääme me iseenesestki mõista eriarvamusele. Nagu Robingi ütles, et ta ei nõustu selles osas kriitikaga ning tema usub, et oli hea lauluvalik, siis ka mina olen sada protsenti sama meelt.

Õnneks Robin kohtunike kriitikat väga isiklikult ei võtnud, eriti peale seda, kui Mihkel ütles, et ta on kõigile küsijatele rääkinud, et Robin on just see, kellest võiks tulla järgmine Superstaar.

Oleme saanud ka mujalt tagasisidet suurepärase lauluvaliku osas ning seda ka muusikainimestelt.

Õnneks Robin kohtunike kriitikat väga isiklikult ei võtnud, eriti peale seda, kui Mihkel ütles, et ta on kõigile küsijatele rääkinud, et Robin on just see, kellest võiks tulla järgmine Superstaar. Ülejäänu läks tal mööda külgi alla!

Robin on juba alates juunist käinud Eestis just Superstaari saate pärast. Esimene käik oli juuni algul, siis augusti algul ja nüüd on kolmas kord. Nüüd on plaan Eestisse jääda, kuniks tema saates osaleb.


Eks Robinil on ülipõnev selles projektis osaleda, aga samas ka võibolla keerulisem kui teistel, kes Eestis elavad. Hetkel on käimas viimane spurt esimesest ülikooliaastast Sydney Ülikooli Muusika Konservatooriumis ning juba on tekkinud probleeme, et kuidas kooliga asjad korda saaks.

Ilma Robinita ei saa bänd harjutada ega esineda ja sellega tunneb ta kindlasti, et mingis mõttes veab oma sõpru alt.

Teine Robini murekoht on tema bänd. Nad on ju enam-vähem regulaarselt korra nädalas harjutanud ja aeg-ajalt esinemistel käinud. Ilma Robinita ei saa bänd harjutada ega esineda ja sellega tunneb ta kindlasti, et mingis mõttes veab oma sõpru alt. Samas, ehk toovad Robini uued kogemused ka bändile põnevaid projekte ning kunagi saavad kõik koos Eestis esineda.

Aga mis mind eriti rõõmsaks teeb, on see, kui hästi Robin on taas-kohanenud tema jaoks üsna võõras Eesti keskkonnas. Ta ütleb, et kõik osalejad on nii toredad ning neil kõigil on nii hea läbisaamine. Mulle meeldib, et ta saab suhelda eesti keeles ning parandada oma soiku jäänud sõnavara. Kaamera ees on tal muidugi hirm, et kas tulevad õiged sõnad õigel hetkel meelde ning kuidas see kõik kõlab, sest keeletunnetus ei ole kaugeltki sama, mis tema Eestis elavatel eakaaslastel. Aga ma näen, et juba on nii palju arengut ja sellest on meil lihtsalt super hea meel!

Hetkel on Robinil nädal aega puhkust, kus saabki tegeleda koolitöödega, nii palju kui distantsilt teha saab. Järgmisest nädalast alustatakse tööd juba finaali jaoks.

Hoiame siin Sydneys kõvasti pöidlaid ning loodame, et Robinil õnnestub anda endast parim. Finaali saamine oli juba võit, edasi on boonus!

Loe edasi