Kui jõudsime Eestisse esimesel päeval, mina ja mu vennad ei teadnud, mida oodata. Pärast paari päeva, kui jetlag ei olnud nii paha enam ja pärast palju-palju pirukaid (lihapirukad, viineripirukad, juustupirukad) meie – või vähemalt mina – hakkasime aru saama, kuidas elu Eestis on sama ja teistsugune kui meie elu Kanadas.
Näiteks paljud siin ei näita oma emotsiooni, aga see on normaalne. Inimesed paistavad üldiselt tõsisemad kui Kanadas ja ei naerata nii kergelt. Aga märkasin, et pärast kui rääkisin mõnega, kõik on nii kenad ja sõbralikud.
Üks mu lemmikosa reisist on olnud võimalus minna noorte laulu- ja tantsupeole. Niisugust asja ei ole Kanadas. See oli väga tore, kuidas kõik tulid kokku üle Eesti – ja mõni üle maailma -, et toetada noori ja sõpru, kes on aastaid harjutanud kodumaa laulud ja tantsud. Isegi kui natukene (palju!) vihma sadas ja välku lõi, kõigil oli hea tuju ja oli tõesti liigutav.
Mulle ka väga meeldis jalutada vanalinnas, sest iga kord kui me läksime, seal oli midagi uut vaadata või teha. Vanalinn on ka suurem, kui ma arvasin! Meie vanalinn Montrealis on väga noor võrreldes Tallinna vanalinnaga!
Oleme teinud palju seiklusi perena. Näiteks me läksime Tartusse, et külastada sugulasi, mis oli põnev. Tartu oli väga teistsugune kui Tallinn, väiksem ja ka vaiksem, aga oli mõnus ja tore.
Teised toredad mälestused olid, kui läksime perena KUMUsse, ujuma Pirita randa ja kindlasti meie väga tähtsad väljasõidud, et leida kõige värskemad pirukad iga päev.
Viimati, üks asi mida ma mäletan igavesti, on kui ma kohtasin mu sõbrannat Kathriini esimest korda peale seda, kui kaks aastat vestlesime Instagram’i kaudu. Me kohtusime laulupeol esimest korda ja veetsime palju aega vanalinnas. Meil oli väga tore, isegi kui vajasime vihma eest varjuda paar korda! Ma ei saa oodata, kuni saame veeta aega jälle koos! (Kata, kui sa loed seda, tere!! Tunen sinust juba puudust!)
Kokkuvõtteks, ma olen küll õppinud palju, eriti minu eesti kultuurist. Mul on olnud eriti tore perega ja mul on hea meel, et olen saanud jagada seda tähtsat reisi nendega! Mäletan seda kindlasti igavesti!
(Lillian on 17aastane ja elab Montrealis. Järgmisel aastal õpib ta Pre-U programmis. Suved veedab Lillian Jõekääru Suvekodus, kus sel aastal on teist korda kasvatajaks. Lilliani ema kandis neiuna perekonnanime Wallner ja vanavanemad Tiiu ja Jüri Wallner, kes elavad Ottawa lähistel.)