Telli Menüü

Merkeli ja Putini ping-pong Moskvas

Moskvas 16. novembril toimunud saksa-vene valitsuskonsultatsioonid, nn Peterburi dialoog, algasid lahkhelidega, sest nädal enne üritust tekitas Bundestag oma Venemaa kriitilise resolutsiooniga Kremlis pahameelt. Kristlik-demokraatide ja kristlik-sotsiaalse liidu (CDU/CSU) ning liberaalide (FDP) häältega vastuvõetud avalduses toodi esile mure Venemaa arengu pärast diktatuuri suunas. Suursaadik Vladimir M. Grinin ütles telekanali ZDF uudistesaates „Heute", et konstruktiivne kriitika on alati teretulnud, kuid just konstruktiivsust ta resolutsioonis ei leidnud.
Angela Merkel Foto: W. Siebert

Talle tundub, et saksa rahvaesindajad ei tunne piisavalt vene seadusandlust: „Mitmed asjad, mida nad oma avalduses nõuavad, on juba praktiliselt sisse viidud või on ettevalmistamisel”. Samas teatas Kremli saadik, et saksa valitsuse Venemaa volinik ja resolutsiooni algataja Andreas Schockenhoff (CDU) on tema kodumaal Liitvabariigi ametliku esindajana persona non grata.

Angela Merkel ei lasknud ennast tormist heidutada, vaid reisis Moskvasse, kohvris kaasas kriitikapirukas. Kingitus ei olnud aga võõrustajale meeltmööda, seda oli selgelt näha Putini jäises miimikas. Kuid kes ootas, et president hakkab, nagu tema saadik Berliinis „urisema”, pidi pettuma. Võib-olla sundis Kremli peremeest seekord vaikima tema haigus, sest ajaloolise palee uhkesse peosaali jõudis riigipea tugevasti longates. Oletatavalt tegi iga liigutus Putinile haiget ja tema kogu energia kulus valu peitmiseks avalikkuse eest. Ennast meelsasti sportlikuna ja energilisena esitlev president on teatavasti juba pikemat aega haiguslehel ega lahku koduresidentsist tööle Kremlisse. Külalised võtab riigipea vastu oma privaatses lossis. Merkeli puhul tegi Putin erandi – ühine konverents peeti istudes – seda pole varem kunagi juhtunud!

Pealegi andis Putin seekord kuidagi vabatahtlikult peaosa rolli üle oma saksa kolleegile, kes hakkas presidendile siira otsekohesusega oma südant tühjendama. Saksamaa vaatavat suure murega Venemaa poole, kus Putini kolmanda ametiperioodi ajal on hakatud opositsiooni ülikarmide seadustega kõrvaldama.

Kreml reageerib tundlikult kriitikale Läänest

Kremli juhtkond omakorda reageerib üha tundlikumalt Läänest tulevale kriitikale. Eriliselt, kuna demokraatia õppetunnid tulevad võlgades virelevast Euroopast. Venemaa on ammu unustanud ajad, mil Mihhail Gorbatšov käis Saksamaal raha kerjamas. Seevastu on Kremlis hästi meeles avalikud tulivihased debatid inimõiguste üle välisministrite Guido Westerwelle ja Sergei Lavrovi, kuid ka Merkeli ja Putini vahel a. 2007. Olukord on sellest alates halvenenud ja tõenäoliselt ei julgeks tänapäeval isegi Gerhard Schröder korrata oma kurikuulsat ütlust, et Putin on pesuehtne demokraat.

Sellest tulenevalt möödusid kohtumise ping-pongi algustaktid küll diplomaatiliselt, kuid napisõnaliselt. Mõlemad kompasid enne lahingu käivitamist teineteist. Dialoogi alustas Merkel sõbralikult: „On ju vahva, et kontroversiaalsed debatid toimusid juba enne konsultatsioone. Pealegi on diskussioonid alati esimene samm edusammude, muudatuste ja positiivse arengu suunas.” Kohe lõi Putin „palli” tagasi saksa külalisele, öeldes, et suhted polevat sugugi sünged, tehes samas noomituse ühele publiku hulgas istuvale Gazprom-mänedžerile, kes seda väitis.
Nüüd oli soojendus lõppenud ja mäng sai hoo sisse. Ping-pongipallid hakkasid liikuma edasi-tagasi tunduvalt kiiremini. Merkel otsustas tõsta esile järgmise hella teema – kohtuotsuse punkbändi „Pussy Riot” vastu. Putin vastas, et grupp on võtnud osa antisemiitlikust aktsioonist, millest läänes üldse ei räägita. Samuti tõi ta esile, et Saksamaalgi karistatakse kirikus huligaanitsemise eest. Liidukantsleri näost sai välja lugeda kerge üllatusmomendi, kuid ta jätkas rünnakut öeldes, et tema kodumaal ei mõistaks keegi noori naisi kaheks aastaks töölaagrisse. Hiljem tõi delegatsiooni liige Ralf Fücks Heinrich-Böll-fondist esile, et küsimus oli protestiaktsioonist võõramaalasteviha ja homofoobia vastu.
Saksa valitsuse juht tõi ka esile Venemaa sõna- ja organisatsioonivabadust puudutavad restruktiivsed seadused, mis irriteerivat demokraatlikku maailma. Kremli valitsejalt tuli vastuseks, et saksa viiel liidumaal puuduvat ikka veel infokaitseseadused ja rahvusvahelistes organisatsioonides ei ole naistel meestega samu õigusi. Merkel manitses emalikult, et venelased ei peaks võtma kriitikat nii isiklikult: „Kui mina oleksin iga kord solvunud, siis poleks mul võimalik valitseda kolme päevagi.” Liidukantsler jätkas „rünnak on parim kaitse” taktikaga: „Erinevate arvamuste ees ei peaks keegi tundma hirmu. Tegelikult ei olevat olemas ei „standardvenelast” ega „standardsakslast” ehk pole olemas inimesi, kes kõik oleksid ühel ja samal arvamusel. Seepeale segas Putin vahele: „Muidugi on olemas „standardsakslane”, see on proua liidukantsler.”

Kristlik-demokraat ei soovinud aga jätta viimast sõna presidendile, öeldes: „Meie suhe ei parane sellest, et lükkame prügi vaiba alla.” Sellega viitas poliitik, et sinasõbrad „Angela” ja „Vladimir” tunnevad üksteist juba aastaid ja karmina tunduvatest sõnadest hoolimata teavad mõlemad, kus on piir. Merkel räägib vene ja Putin saksa keelt. „Teie president ei ole suule kukkunud. Ta ütleb välja, mis talle ei meeldi,” lõi Merkel „palli” seekord publikusse. Seljavalude käes virelev muidu nii teravmeelne riigipea pidas paremaks jätta vastuse võlgu. Ja liidukantsler märkas, et kuulajad on esitanud küsimusi ainult temale. Ping-pongi lõpetuseks tõmbas Kremli väsinud peremees otsad kokku: „Ma korraldasingi asja nii, sest me kõik soovisime kuulda teie arvamust. Minu arvamust teavad kohalolijad niikuinii.”

Ühisel pressikonverentsil tegi Putin naljaviluks ettepaneku vahetada järgmise jalgpalli MMi ajal koondised: saksa meeskond stardiks Venemaa võistlusriietuses ja vastupidi. Kuid nüüd oli suure jalgpallifänni Merkeli kannatus lõppenud: „Ma soovin teema jalgpall juures selgelt teatada, et ma ei nõustunud selle ettepanekuga.” Seda öeldes ei liikunud liidukantsleri näos ükski lihas.

See visiit oli Merkelil esimene peale Putini taasvalimist presidendiks. Liidukantslerit saatsid Moskvas kaheksa ministrit, kolm riigisekretäri ja majandusdelegatsioon. Konsultatsioonidega ühenduses sõlmiti leping viisatingimuste kergendamiseks noortele ja suuremahulised kaubanduslepingud, mh telliti firmalt Siemens vedureid.

Omavahel rääkisid liidukantsler ja president Süüria konfliktist ja olukorrast Lähi-Idas. Merkel toonitas, et sakslastele on Venemaa edu südamelähedane. Kuid omavaheliste suhete juurde kuulub ka kriitika esitamine, mõnikord isegi riid.
„Peterburi dialoog” on initsiatiiv, millele panid aluse endine liidukantsler Gerhard Schröder ja Vladimir Putin. Esimesed saksa-vene valitsuskonsultatsioonid toimusid Peterburis 2001. Kohtumised toimuvad vaheldumisi Saksamaal ja Venemaal.
www.petersburger-dialog.de (ka vene keeles)

Aino Siebert

Loe edasi