Telli Menüü

Mets meis kõigis 2022



MÜ! Muskoka mets kõmiseb sel suvel taas Eesti keelest ja kultuurist. Kutsume kõiki, kes tunnevad metsast, järvest, loengutest ja seltskonnast puudust, osalema MÜ’l 21.-27. augustil. Pühitseme ka 55. aastapäeva! Valisime MÜ tänavuseks teemaks „mets meis kõigis“, kuna vajadus metsas käia „akusid laadimas“ on paljudele oluline, kuid kas oskame lahti selgitada, miks? Uurime nende tunnete tagamaid MÜ nädala jooksul.

Nagu tavaks on meil loengud, keelekohvik (endiselt kogunevad Eesti keele ja kõne (EKK) grupid) ja huviringid. Loengute osas on meil rõõm pakkuda Baltikumi vaatevinklit loengupidaja Veiko Spolitise läbi. Ta on Tartus sündinud nii Eesti kui ka Läti juurtega inimene ja on parajasti Lätis ülikooli õppejõud. Ta on endine Läti parlamendi liige (2018-2022) ja tihti leiab teda Eestis kõnelejana üles astumas või kirjutamas balti-teemalisi artikleid. Eriti lahe on, et Veiko võtab osa eestikeelsest Metsaülikoolist ja ka nädal hiljem Quebecis toimuvast lätikeelsest kultuuritegevusele rajatud laagrist. See on esimene kord Metsaülikooli ajaloos, et jagame loengupidajat lätlaste üritusega. Baltimaade teemat katab ka ajaloolane, politoloog ja autor Andres Kasekamp, kes käsitleb Venemaa-Ukraina sõja mõju Eestile.

Looduse teemal kuuleme Eesti Maaülikooli teadurilt Kristiina Markilt samblast ja samblikest ning ta selgitab lahti, kui väga need kaks liiki õieti erinevad, olgugi et nimed on nõnda sarnased. Eks saame neid lähemalt uurida Kotkajärvel, kus erinevaid samblaid ja samblikke on külluses. Looduse teemat puudutab Ando Kass oma ettekandes kogemustest mesinikuna. Ando armus sellesse kutsumusse 1970. aastatel Muskokas, kui käis lapsena oma mesinikust vanaisa suviti aitamas. Mini-loengu peab ka Helmi Hess, kes on õppinud ökotoksikoloogia ala Briti Kolumbia ülikoolis. Ta uurib mürgiste kemikaalide mõju populatsioonidele, kogukondadele ning maismaa-, magevee- ja mereökosüsteemidele.

Looduse teemat käsitlevad veel Viive Tork-Hiis ja Maimu Mölder, kelle loengus õpime, kuidas looduse tervendavat mõju on võimalik tuua kodu sisekujundusse biofiilse ja heaolu disainiga.

Eesti keel ja kultuur on ka kajastatud. Jaan Sudak, kes on juba tuttav mitmetele Metsaülikoolist osavõtjatele kui eesti keele ja pärimuskultuuri uurija ning autor, räägib meile unest ja unenägudest eesti rahvapärimuses. Eesti kirjandusest räägib meile Piret Noorhani, kes on hariduselt kirjandusteadlane.
Kanada-eestlaste ajalugu on puudutatud kahe loenguga. Taimo Ilves räägib meile, kuidas Kanada-eestlastest võrkpallurid mõjutasid selle spordi kujunemist. Kanada-eestlaste kunsti ajalugu katab EKKT liige ja kunstnik Jaak Järve.

Ja neile, kes tahavad lähemalt teada Eesti startup firmade kohta, on meil ka loeng. Vahur Orrin Eestist on tehnika- ja startup-huviline, kes liitus EU-Startupsiga 2016. aastal, ta on vilunud intervjueerija ning blogija, kes on teinud üle 200 videoklipi nii Latitude59 üritusel ja ka mujal.

Oleme tänulikud korp! Fraternitas Liviensisele, kes toob Kristjan Kannukese Metsaülikooli. Noormees on andekas muusik mitmel pillil, harrastades hetkel vioolat ja eksperimentaalset muusikat. Ootame põnevusega ta muusikat metsas kuulda!

Järgmises artiklis toome ära põnevad tegevused, millest on võimalik osa võtta Metsaülikoolis. Rohkem informatsiooni on Metsaülikooli veebilehel www.eesti.ca/mu

Nägemiseni metsas!

Eesti keele ja pärimuskultuuri uurija Jaan Sudak.

Sambla- ja sambliketeadur Kristiina Mark.

Muusik Kristjan Kannukene.

Toronto Ülikooli professor Andres Kasekamp. Foto: Priit Mürk, ERR


 

Loe edasi