Arvo Pärdi arhiivi ning info- ja muusikakeskuse asutas helilooja perekond juba 2010. aastal, et tema loomingulist pärandit säilitada. Uue keskusehoone südames on arhiiv, millest suur osa on digiteeritud. Kõige väärtuslikum vara arhiivis on Arvo Pärdi käsikirjad: teoste visandid, partituurid ja päeviku vormis noodivihikud. Siin on veel tuhanded fotod, helisalvestused, Arvo Pärdi kirjavahetus, filmid ning teised helilooja elu ja loomingut tutvustavad materjalid. Arhiivi kogumist alustas omal ajal Pärdi abikaasa Nora, kes on seda aastakümneid suure hoole ja armastusega teinud. Muusiku haridusega Nora Pärt on oma abikaasat truult ja ennastsalgavalt toetanud ning tema loomingule kaasa aidanud. Ka uue Keskuse juhatajaks on pereliige – helilooja oma poeg.
Keskuses saab mitmel pool muusikat kuulata. Siin asub ka 150-kohaline metsavaatega kontserdisaal. Saalis hakkavad edaspidi toimuma loengud, vestlusõhtud ja haridusprogrammid, milles tutvustatakse nii Arvo Pärdi loomingut kui muusikakultuuri laiemalt.
Majas asub ka raamatukogu, kus on Arvo ja Nora Pärdi isiklikud, peamiselt teoloogilised raamatud. Peale selle leiab raamatukogust Arvo Pärdi teoste trükipartituurid, valiku muusika-alast teaduskirjandust ning audio- ja videosalvestisi.
Kõik keskuse ruumid on valgusküllased, minimalistlikult ja maitsekalt sisustatud. Mööbel on mahedates looduslähedastes toonides, siseviimistluses on kasutatud palju puitu. Keskuse lahtiolekuaegadel töötab kohvik, millel on suur ja uhke välisterrass – see jääb ilmselt küll järgmist suve ootama.
Arvo Pärdi Keskus avas oma uksed ekskursioonide ja kontsertidega, lühifilmi ja graafilise romaani esitlusega. Avamispäeval 17. oktoobril oli sissepääs kõigile vaba, kuid muul ajal maksab pilet 2-4 eurot. Keskus on avatud kolmapäevast pühapäevani kell 12-18, aga arhiiv on uurijatele lahti kõigil tööpäevadel juba kella kümnest alates.
Lea Kreinin
