Räägi paar sõna oma käidud teest?
Minu võrdlemisi mitmekesine ja kohati loogikat eirav tööalane jada iseloomustab mind kui inimest väga täpselt. See põnev teekond on aidanud mul läbi sportmassööri ameti panustada inimeste tervise parandamisse, andnud võimaluse Tallinna Lauluväljaku produktsioonijuhina aidata kaasa suurürituste õnnestumisele ning lasknud kogeda nii administratiivjuhtimist kui loovjuhtimist.
Hetkel töötan Kodumaa Kapitali Hoiu-laenuühistu turundusjuhina, kus tegelen paralleelselt nii eetilise panganduse kuvandi loomise ja turundamise kui ühistumajanduse põhimõtete tutvustamisega laiemalt.
Olen kolme imetoreda lapse ema, naudin fotograafiat, ürditeed ning erinevaid kultuuriruume.
Räägid kogukondlikkusest ja ühistumajandusest, kuidas kajavad need mõisted praeguses Eestis vastu?
Eesti on üks kõige suurema ökoloogilise jalajäljega riike maailmas. Siiski kasvab avalikkuse huvi jätkusuutliku eluviisi vastu pidevalt ning seda suuresti läbi erinevate kogukondlike projektide, millest suurim “Teeme ära!” on üle maailma tuntud.
Ühistuline tegevus ei ole Eestis teadupärast midagi uut – esimese Vabariigi ajal toimus märkimisväärne osa Eesti ettevõtlusest niisuguses vormis. Praeguste infotehnoloogiliste võimaluste juures on kogukondlikuks tegevuseks avanenud täiesti uued mõõtmed, nii et on vägagi loogiline, et ühistuline tegevus teeb võimsat tagasitulekut, nii ettevõtluses, kultuuris kui mujal.
Praeguses kiirelt arenevas ühiskonnas, kus domineerivad äärmused ja vastuolu-lised ootused ühiskonnale, on järjest raskem juhtida riike ja suurettevõtteid nii, et need kolossid inimeste soovidele vastaksid, rääkimata inimeste kaasamisest protsessidesse. Just kogukondlikkus, isetegemine ja kaasamine on see võti, kuidas inimestel tekib taas peremehetunne, otsustusvabadus ja vastutus.
Seetõttu ongi kogukondliku tegevuse teerajajateks olnud just mitmed loodussõbralikud ja inimeste tervisele suunatud tegevused nagu ühishanked või mahetoodete turustamine, samuti erinevad mõttekodade formaadid ja mitmed kohalikku identiteeti ning elu-olu korraldavad asumiseltsid.
Oleme jõudnud äärmiselt põnevasse ajajärku, kus inimeste otsustusvabadus ei piirdu valikuga väljapakutu hulgast, vaid seisneb järjest enam endale sobivate valikute loomises.
Kogukondlikkus on Eesti suur idee nii majanduse kui ühiskonnakorralduse jaoks.
Ja see idee on olnud kogu aeg siinsamas, meie ümber ja ees.
Millest räägid Metsaülikoolis?
Minu eesmärk on näidata eestlaste üheskoos tegemise soovi suurenemist. Räägin positiivsest muudatusest mõttelaadis ja tahtest ühiselt väärtusi luua. Põhiliseks teemaks on kogukondlikult aktiivne Eesti, kus ettevõtlikud inimesed on loonud näiteks kodanikevõrgustiku, mis organiseerib kaubavahetust tootjate ja tarbijate vahel ilma vahendustasuta. Kindlasti räägin ka ökoküladest, kus proovitakse leida tehnoloogilisi lahendusi ja sotsiaalseid mudeleid, kuidas elada jätkusuutlikult: keskkonda ja üksteist kahjustamata. Ja loomulikult vabade inimeste ühendusest Terviklik Eesti, kelle taotlus on hoida ja säilitada tervet, puhast ja ilusat Eestit järgnevatele põlvkondadele.
Nii palju positiivset ja sisuliselt olulist luuakse Eestis iga päev ja seda on vaid rõõm Teie kõigiga jagada!
Mida teadsid Metsaülikoolist ja mida ootad sellelt nädalalt?
Eestis on päris palju räägitud Kotkajärve Metsaülikoolist, nii suust suhu kui ka meediakanalite vahendusel. Ja alati on olnud see väga positiivse fooniga.
Olen väga elevil, et saan isiklikult kogeda Metsaülikooli ürgset hõngu. Ootan kindlasti emotsioonide, teadmiste ja vaimsete väärtuste jagamist. Olen avatud südamega valmis aruteludeks ja tegusateks ettevõtmisteks.
Küsis
Kärt Ulman
(Vaba Eesti Sõna)
