Ülevaade MÜ tegevusest
Ettevõtja, (aja)kirjanik ja maailmarändur Tiit Pruuli vaatles meedia rolli iseseisvas Eestis. Ta käsitles näiteks küsimusi: Millised on ajakirjanduse ülesanded? Milline on tema vastutus? Kas meedia on nüüd nii vaba, nagu me nõukogude ajal lootsime? Millised on vaba meedia komistuskivid?
Rahvusvahelise maine ja tuntusega konsultant, äristrateeg ja Toronto Ülikooli professor Mihkel Tombak käsitles oma loengus teemat “Ettevõtted ja nende ühiskonna vastutus”, tuues esile “Occupy Wall Street” liikumist ja firmade kasumiahnust, keskkonna reostamist, sissetulekute ebavõrdsust ja eluasemest väljaheitmist (home foreclosures).
Kirjandusteadlane, kriitik ja (aja)kirjanik Sirje Kiin tõi väga põhjalikult esile legendaarse luuletaja, näitleja, lavastaja ja laulja Juhan Viidingu mõju luulele, teatrile, muusikale ning isegi kunstile ja arhitektuurile, märkides, et selle mehe mõju aina kasvab tänapäeval.
Ettevõtja, juhtimiskonsultant ja praegune Eesti Arengufondi juht Tõnis Arro arutles oma loengus eestlaste ettevõtlust puudutavate hoiakute üle, ettevõtluse olukorrast Eestis ja kõneles Eesti ettevõtluse arengujoontest 90ndate aastate algusest tänaseni.
Üheksateist aastat Geshe Kelsang Gyatso õpilane ja meditatsioonikursuste juhendaja Toomas Sepp uuris oma loengus, kuidas tänapäevane budistlik psühholoogia pakub võtteid probleemidest arusaamiseks ja nende lahendamiseks.
Muusik, konsertdžässipianist ning pedagoog Armas Maiste tutvustas elektroonilise klaveri abil kuulajaskonnale improvisatsiooni ajalugu ja võtteid.
Endine rakendusfüüsik ja ehitusinsener Keto Soosaar lähenes oma sobiva pealkirjaga loengus “Sillad” silla mõistele mitut moodi, käsitles nii sildade, kosmose ja molekulide tasemel arendusi oma kogemuste põhjal minevikust tänapäevani.
Eesti Kirjandusmuuseumi kirjandusteadlane Marin Laak käsitles Kalevipoja eepose saamislugu ja uue ingliskeelse tõlkeraamatu sündi Austraalias ning trükiks ettevalmistamist Tartus ja Torontos.
Eesti kirjandusteadlane ja kultuuriloolane ning praegune Torontos asuva VEMU peaarhivaar Piret Noorhani võttis käsile päranditeema, loengu pealkirjaks oli “Väliseestlane ja tema pärand ehk Mitte ainult verivorstist ja kaerajaanist”.
Meteoroloog Markus Alliksaar selgitas väga põhjalikult oma loengus tormide sündi ja nende elukäiku.
MÜ juhatus on tänulik kõigile kaastöölistele. Eesti keele ja kõne gruppe juhtisid Sirje Kiin (Juhan Viidingu õe Mari Tarandi raamat “Ajapildi sees”), Olev Träss ja Talvi Parming (kõnepidamine), Keto Soosaar (eesti keel mitteoskajatele), Hans Soots (släng), Maris ja Tiit Pruuli (sõnavara arendamine) ja Tõnis Arro (Eesti ajalugu, arutlus valitud raamatute põhjal). Õppe- ja aruteluringide juhid olid Toomas Trei ja Tõnu Naelapea (“Kuidas saavad eestlased oma pärimust hoida?”) ja Piret Noorhani (arhiivi korrastamine/BaltHerNet). Arutlusringides käsitleti ka pikemalt loengutel esile kerkinud küsimusi.
Huviringe pidasid Armas Maiste (lennukid), Toomas Sepp (meditatsioon), Maarika Hiis (kanuuretk), Ingrid Sepp-Jaenes (käsitöö ja kunstilooming), Ronald Plinte (loodusmatk), Pearu Tamm (ellujäämine metsas), Olavi Kelle (regilaul), Sirje Kiin (luule) ja Peeter Märtin (iseloomu avastuskatse).
Suur tänu Margus Taele, kes on paljude aastate jooksul viinud MÜlased metsa pühale urikivile ühinema esivanemate hingedega. Suur tänu rahvatantsu õpetajale Eestist – Leaanika Parrale, Mark Julsonile vabaõhukontserdi eest, filmiõhtu ja loengute tehnilisele korraldajale Rein Endele, “pöörase seikluse” korraldajale Talvi Parmingule ning saunameestele Elias Gates-Kassile ja Ando Kassile. Oleme tänulikud Erkki Taadale, kes tuli ka appi saunamehe ülesannetes. Suur tänu tehnilise ja foto-videokaamera jäädvustuse eest Tauno Mölderile.
Juhatus tänab lasteprogrammi koostajat Katariina Jaenest ja abilisi Tiiu Palumäed, Ingrid Sepp-Jaenest ning Mihkel Jaenest.
Ilma kuldsete kätega Ülle Veltmannita ja köögi perenaisteta oleks MÜ palju vaesem. Igapäevast sööki ja rikkalikku peorooga kiideti osalejate poolt.
MÜ juhatuse tänu kuulub palju kiitust saanud plakati kujundajale Elle Palumäele, kes ka kujundas ja küljendas kausta sisu.
Suurim tänu Toronto Eesti Skaudisõprade Seltsile ning skaut-gaid gruppidele Põhjarada, Lembitu ja Kalev, kes igal aastal võimaldavad MÜl Kotkajärve maa-ala ja hooneid kasutada.
Kotkajärve MÜ tänab siiralt meie kaastöölistest toetajaid. Erilise tänu pälvib Eesti Sihtkapital Kanadas, kes igal aastal heldelt toetab MÜ tegevust. Palume kõiki huvilisi, kes soovivad, et MÜ töö jätkub, annetada meie sponsoritele: Eesti Sihtkapital Kanadas (ESK), Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu, Akadeemilised Kanada Eesti Naised (A.K.E.N.) ja Tartu College – Eesti Õppetöö Keskus.
Jälgige MÜ veebi- (www.eesti.ca/mu) ja Facebooki lehekülge, et leida tuleva aasta programmi informatsiooni. Tänu viimasel MÜ päeval peetud foorumile, on juhatusele juba suund kätte antud! Ootame kõikide kaastööd, ehitame edasi silda Eestiga, toome meie päranduse esile.
Maimu Mölder
