fbpx
Telli Menüü

Miks turumajandus kunagi ei leia armu vasakpoolses meedias?

Loodus või Looja ei jaota inimestele omadusi ja andeid ühtlaselt. Me kõik teame, et inimeste pikkus varieerub kõige lühematest kõige pikemateni. Samuti varieeruvad inimeste omadused ja talendid. Mõnele on antud erakordne lauluhääl, nagu Maria Callasele ja Luciano Pavarottile, mõnele on jälle antud erakordne kunstianne, nagu Michelangelole ja Picassole. Ühiskond ei pane eriliselt pahaks nende erakordset annet. Võib-olla lauljate ja kunstnike hulgas on kriitikuid ja võistlejaid, kes ei saavuta samasugust kuulsust ja poolehoidu, kuid üldiselt hinnatakse neid väga kõrgelt.
unesco.org.uk

Samuti on mõnele antud erakordne ettevõtlikkus. Henry Ford, Steve Jobs , Bill Gates ja paljud teised, kes on alustanud oma ettevõtteid ja sadu tuhandeid töökohti loonud, majanduse kasvu kiirendanud ja sellega väga rikkaks saanud, ei leia armu tänapäevase vasakpoolse meedia ja poliitikute poolt, mis õhutab sadu aastaid aegunud klassivõitluse loosungitega vaenu nende vastu. Neid iseloomustatakse kui halastamatuid ja egoistlikke inimesi, kes teisi inimesi oma rikkuse suurendamiseks kurnavad ja oma õiglast osa tulumaksudega ei tasu. Sellel ei ole tegelikkusega midagi tegemist, kuid meedia mõju on suur ja vasakpoolsed poliitikud on enamuses edukad valimisvõitlustel selle sõnumi esitamisega. Nende eesmärk on üha suurema ja võimsama valitsusega vähendada majanduslikku kihistumist ühiskonnas, eesmärgiks võimalikult võrdne majanduslik olukord kõigile.

See on utoopiline eesmärk, nii nagu ei saa kõiki ühiskonna liikmeid sama hästi laulma või maalima panna. Kadedus on aga tugev inimlik iseloomujoon, nii et seda on vasakpoolsetel poliitikutel poliitiliselt võimalik väga hästi oma eesmärkideks kasutada. Kahjuks sellega kaasnevatel seadustel ja eeskirjadel on majanduse kasvu ahistav mõju, mille all kogu ühiskond majanduslikult kannatab. Mida rohkem seadusi ja eeskirju, mida on vaja järgida uute ettevõtete loomiseks, seda vähem on ettevõtjaid, kes oleks valmis oma raha ja ajaga riskima.

Kui üks pesapallimängija, kelle ülesandeks on lööjatele palli visata, sõlmib seitsmeaastase lepingu, mis tagab talle sissetulekuna 25 miljonit dollarit aastas ja kes vastutab ainult iseenese ja oma perekonna ees, siis see ei tekita nii suurt kadedust ja hukkamõistu kui see, et ühele firma presidendile, kes vastutab kümnete või isegi sadade tuhandete teenistujate töökohtade ja palkade eest sise- ja välismaises konkurentsis, makstakse samapalju.

Vasakpoolne meedia on aga ülivõimas. Laenatud raha ja järgmistelt generatsioonidelt varastatud raha ei ole moraalseks probleemiks. Seda tunnistavad mitmed pankroti äärel elavad riigid Euroopas ja varsti ka Põhja-Ameerikas.

Tarvo Toomes

Loe edasi