Ametiühingusse kuuluvate avaliku sektori töötajate ning ka õpetajate hoiatus- või õigemini solidaarsusstreik leidis aset juba novembri algul, mil näiteks ühel esmaspäeval algasid koolitunnid alles kell 11 ennelõunal. Et see aga toona soovitud tulemust kaasa ei toonud, järgnes üldstreik, mis kestab senini. Seda, millal see kõik lõpeb, kirjutamise hetkel ei tea, sest alatasa istuvad erinevad osapooled laua taha ning arutavad – sageli aga konkreetse tulemuseni ei jõuta. Äsja just lugesin, et ametiühing on kuulutanud üldstreigi välja vähemalt 14. detsembrini. See aga omakorda tähendab, et kogu kaotatud aeg tuleb tasa teha ning tõenäoliselt on õppeaasta graafikud segamini löödud. Kui novembri keskpaigas viimane koolitund aset leidis, soovisin naljatamisi kõigile ka häid jõule. Hetkel tundub üha tõenäolisem, et väga naljana seda ehk võtta ei saagi. Kui ise käiksin veel põhikoolis või gümnaasiumis, oleks mul normaalse koolipoisina tõenäoliselt väga hea meel, et koolid on suletud ning õppetöö seisab. Praegu aga see olukord ausalt öeldes juba natuke häirib, ehkki saan aru ning toetan streiki ning seda, mida saavutada tahetakse.
Täismahus artikkel on loetav Eesti Elu tellijatele
Igal nädalal toome me sinuni kõige olulisemad kogukonna uudised ja eksklusiivsed lood uutelt kolumnistidelt. Räägime eestlastele südamelähedastest teemadest, kogukonna tegijatest ja sündmustest. Loodame sinu toele, et meie kogukonna leht jätkuks pikkadeks aastateks.
Hind alates $2.30 nädalas.
