Telli Menüü

Minu arm – XXVII laulu- ja XX tantsupidu – KOKKUVÕTLIK ÜLEVAADE

Järjekordne suurpidu on saanud ajalooks.


Tantsu- ja laulupidu on sündmus, mida ümber jutustada ei saa. Suuremal osal eestlastest, vähemalt neist, kes Eestis elavad, aga ka paljudel eemalolijatest, on sellega oma isiklik side ja kogemus. Pole ka ime – laulupeo traditsioon on ju enam kui sajandi vanune – selle aja jooksul on ju igas peres või suguvõsas keegi laulu-tantsuga seotud.


Seekordne pidu oli eriline. Nagu iga pidu. Aga 150 aasta möödumine esimesest Papa Jannseni peost on siiski tähenduslik. Mida kõike oleme selle aja jooksul läbi elanud ja mida saavutanud.

Foto: Peeter Põldre ©2019

 

Mõlemal – nii XX üldtantsupeol kui XXVII üldlaulupeol oli kava valitud juubeleid silmas pidades. Nii oli kavades vanu ja varem tantsitud tantse meie rikkalikust tantsuvarasalvest, samamoodi olid laulud nii tagasivaate ja läbilõikena kui ka just spetsiaalselt selleks peoks tellitud/kirjutatud/valmistatud teostega. Saame olla uhked, et Torontos sündinud ja üles kasvanud, tänaseks juba tunnustatud noore helilooja Riho Esko Maimetsa just selleks laulupeoks valminud laul „Mu arm“ peegeldub peo pealkirjas ja tuli ettekandele laulupeo teisel kontserdil meeskooride esituses ning et lauljad soovisid selle kordamist.

Üleüldse tulid kordamisele paljud laulud ja mitte ainult ajaproovile vastu pidanud ja juba ammu lauljatele omaseks saanud lood, vaid ka uued või uuemad laulud. See annab tunnistust sellest, et mõnetine kartus uusi lugusid kavasse võtta on asjatu. Tuleb proovida ja katsetada, muidu me ju ei tea. Samas on kahju, et mõnest hilisemast ajastust pärit laul, mis lauljatele meeldib, jäi välja. Eriti puudutab see Alo Mattiiseni loomingut, ehk ükski laul oleks kavasse ju veel mahtunud?

Tantsu- ja laulupidu on tervik, kus kohtutakse, sõbrunetakse, olgugi vahel vaid lühikeseks ajaks, kuid ühendus- ja küünarnukitunne on tugev.

Tänavune, äsjalõppenud suurpidu läheb ajalukku ka sellega, et lauluväljak müüdi sõna otseses mõttes välja. Istekohad olid eelmüügist juba ammu otsa saanud, kuid kontserdipäeval lauluväljakule piletita tulnud inimestele tuli teatada kurba uudist – turvakaalutlustel peatati piletimüük üldalale, see tähendab põhiliselt mäenõlvaku murule, juba paar tundi enne kontserdi algust. Siiski olid sajad inimesed veel järjekorras, Mere puiesteel ulatus järjekord 400 meetrini. Kokku arvati olevat pühapäevasel kontserdil koos esinejatega kümnendik Eesti rahvast – 100 000 inimese ümber.

Kuigi ruumi oli vähe, istuda-astuda polnud eriti kuhugi, söögi- ja muud järjekorrad pikad, ei olnud erilist nurisemist. Üksteise vastu oldi põhiliselt lahked ja sõbralikud – vaadake erinevaid pildigaleriisid – kas, kus, millal olete nii palju naeratavaid nägusid üheskoos näinud? Ka lauljate hulgast kuuldus arvamusi, et kuigi laval oli kitsas ja mõneti ebamugav, läheb see meelest, eriti kui järg jõuab ühendkooride viimaste lauludeni. Selleni, kui pisarad voolavad silmist ja klimp tuleb kurku ning hääl murdub. Sest siis on vaid emotsioon ja SEE TUNNE, mille pärast ka järgmisel korral ollakse nõus pingutama, end ületama, raskusi võitma,…. et taas lennata mesipuu poole…..

 

 


Fakte laulu- ja tantsupeost

  • Seekordsel laulupeol esines 1020 kollektiivi rohkem kui 35 000 lauljaga.
  • Laulupeol esines 25 väliseesti koori ja 17 väliskoori, 1555 lauljat ja pillimängijat.
  • Tantsupeol esines 713 kollektiivi 10 540 tantsija ja võimlejaga
  • Tantsupeol esines 15 väliseesti kollektiivi (nende hulgas „Kungla“ Torontost ja „Kilplased“ Vancouverist)
  • Kokku toimus tantsupeo raames kolm identset etendust.
  • Tantsupeol tehti esimest korda ajaloos abieluettepanek kaamerate ees.
  • Laulupeo teisel päeval abiellus eesti-austraalia paar, palju õnne!
  • Eesti Pank lasi 150. a juubelilaulupeo auks ringlusse 1 000 000 kaheeurost käibemünti
  • Eesti Post/Omniva lasi välja spetsiaalse juubelilaulupeo märgi, mis on trükitud erilisele tekstiilmaterjalile ja „laulab“

 

 

 Loe ja vaata lisaks:

 

 


 

Torontos sündinud ja üles kasvanud, tänaseks juba tunnustatud noor helilooja Riho Esko Maimets, kelle just selleks laulupeoks valminud laul „Mu arm“ peegeldub peo pealkirjas. Foto: Paul Kiilaspea (2019)

 

Laulupeorongkäigus sammusid pidulised Vabaduse väljakult laululava suunas. Foto: Peeter Põldre (2019)

 

Toronto Eesti Rahvatantsurühm „Kungla“. Foto: Peeter Põldre (2019)

 

Toronto Eesti Akadeemiline Segakoor „Ööbik“. Foto: Peeter Põldre (2019)

 

 

Loe edasi