Samal moel „näpati” ka Ukraina lendur Nadežda Savtšenko, kes samuti viidi jõuga üle piiri ja keda nüüd süüdistatakse kahe Vene ajakirjaniku mõrvamises. Sel nädalal määrati 20-aastane vanglakaristus Ukraina filmimehele Oleg Sentsovile, kes arreteeriti kevadel Krimmis ja keda süüdistatakse terrorirünnakute organiseerimises. Siit kumab läbi mingi Moskva uus strateegia, kus poliitilised kohtuprotsessid (farsid) on asetatud rambivalgusesse. Miks seda tehakse? Kas selleks, et juhtida tähelepanu kõrvale sisemaistelt probleemidelt (lonkav majandus jm)?
Viimasel ajal on arutletud, kas süüdimõistetutel on mingeid šansse pääseda vabadusse vangide vahetuse teel. Ajalehel The Washington Post on näiteks andmeid, et Venemaa on pakkunud Savtšenko väljavahetamist kahe Ida-Ukrainas vahistatud sõjaväelase vastu. Aga Kohver?
Poliitiline analüütik Toomas Alatalu toob mitmeid näiteid spioonide vahetustest viimastel aastakümnetel, vaagides nende taustal Kohveri vabastamise võimalusi (EPL, 20.08.). Et rahvusvaheline õhkkond on praegu väga pingeline, ei pruugi see aga võimalikuks osutuda, sest Eston Kohver on Alatalu sõnul kõigest üks isik suures pildis.
Kõik see meenutab Külma sõja aega. Kuid mitte ainult. Jaak Pihlau koostatud „Auraamat Eesti Vabariigi kaadriohvitseridele” (2007) sisaldab andmeid 1763, sh 430 hukatud või hukkunud Eesti ohvitseri kohta. Nende suurimaks süüks Moskva silmis oli, et nad aastail 1918–1920 olid võidukad Venemaaga peetud Vabadussõjas ja võitlesid Eestile kätte iseseisvuse. „Selle eest pidid nad hiljem tasuma oma eluga,” kirjutab Hellar Grabbi (ajakirjas Kultuur ja Elu).
Jäägem siiski optimistideks ja lootkem, et Eston Kohver pääseb Vene vanglast välja ja naaseb peatselt oma pere juurde. Selleks lootuseks annab alust Eesti kindel lubadus teha kõik, mis võimalik Kohveri vabastamiseks.
Elle Puusaag