Katoliiklastel on Neitsi Maarja ja palju pühakuid, kelle poole paluda. Eesti katoliiklased on peagi saamas päris oma pühaku – piiskop Eduard Profittlich’i, kes vahetult enne sõda Tallinnas vahistati ning suri märtrisurma Venemaal vangilaagris.
Luterlastena oleme viie sajandi jooksul pühakutelood unustanud. Paraku oleme unustanud ka, et meie vanavanemad ütlesid surnud omaste kohta „õnnis“. „Õndsa esä kallis kotus…“ on enamusele vaid vana laulusalmi arusaamatu murdekeelne rida. Ometi tasuks meil uuesti õppida igavikku kutsutud armsaid õndsateks nimetama. Palume ju seeläbi oma ellu püha tarkust elada nii, et meidki oleks kord hea ja õnnis mäletada.
Kuigi mõnede arvates peab usk ja kirik olema ajas muutumatu, kehtib ometi reegel – Ecclesia semper reformanda – kirik on alatises muutumises. Vastasel juhul oleks kirik surnud nagu praktiliseks eluks tarbetu museaal. Korra aastas, näiteks jõuluajal, tõstetakse see kinnastatud kätega pimedast hoidlast rahva ette imetlemiseks ja siis pakitakse taas hoolsasti säilituskasti tagasi.
Kirik on Kristuse maapealne elav ihu. Elav usk aga tähendab muutumist – meeleparandust ja usus kasvamist. Sageli eeldab see, et lubame Jumala armul end vabastada kivinenud arusaamade kammitsaist, et meies võiks elule ärgata Kristuse armastus, mis tänast, tugevalt lõhestatud, ühiskonda ühendada suudab.
Usupuhastus peab seega toimuma pidevalt ja igas ristiinimeses. Selline reformatsioon ei jäta puudutamata ühtki kirikut. Ilmekaks näiteks on paavst Frantsiskuse hiljutine sõnum, mis leidis üleilmset vastukaja. Eks see oli paljudele neokonservatiividele suur ehmatus kui Rooma paavst, kes ootuspäraselt peaks olema kõigist konservatiividest kõige vankumatum, ütleb korraga, et ka samasoolised inimesed on Jumala lapsed ja neisse peab suhtuma nagu Jumala lastesse. Et ka nemad väärivad perekonda ja et nende kooselu vajab tsiviilseaduslikku kaitset.
Kristuse eeskujule toetudes ilmselt väga teistmoodi ei saagi tänasele maailmale kuulutada rõõmusõnumit lunastusest. Sest: „Teist alust ei saa keegi rajada selle kõrvale, mis juba olemas – see on Jeesus Kristus!“ 1Kr 3:11
Kõigeväeline, halastaja Jumal, kinnita ja hoia meid oma elavas sõnas ja aita meid, et me seda õigesti mõistaksime ning kindlas usus sellest sõnade ja armastustegudega tunnistaksime Sinu kiituseks ja auks. Seda palume Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti. Aamen!
Praost Mart Salumäe, Toronto
