Miks panid mind enesele märklauaks ja miks olen saanud sulle koormaks (Iiob 7.20). Miks jäävad õelad elama, saavad vanaks, võtavad isegi jõudu juurde. (Iiob 21.7)
Miks peavad süütud inimesed kannatama ja jumalakartmatute teedel lasuks nagu õnnistus? Need küsimused vaevavad ka tänapäeva juute ja kristlasi. Miks vajab Jumal õndsuseks hirmuäratavaid kõrvalteid, süütute kannatust ja süüd? Ons Jumal siis tõepoolest isevaldne kohutmõistjast hirmuvalitseja. Milline on küll inimene, kes võiks jääda püsima?
Inimesele pole antud Jumala tegusid lõpuni mõista. Inimene ei saa siin ilmas ealeski mõistma Looja suurust ja loomingulisust. Jumal ei ava Hiiobile kannatuste tähendust. Mitte alati pole Jumala halastav sõnum meie kannatustes tabatav. Kas pole meile ka tuttav selline Isa Taevas, kelle tahe jääb meile tabamatuks, kes jääb meile mõistetamatuks? Ka Iiobi küsimused ja etteheited puudutavad rohkem inimese kui Jumala loodu ebatäiuslikkust ja inimese nõrkust, tehes see läbi ette heiteid Jumala kohtule.
Ometigi pead sa seesugust silmas ja viid mind enesega ühes kohtu ette. (Iiob 14.3) See on Hiiobi ahastav, ometigi lootust tulvil karje Jumala poole. Hiiobi sõnum ei jäta meile mingit teist võimalust kui kaevelda Jumala poole lootuses. Hiiobi sõnumi sügavam sisu on ju see, et kõigi meie siinsete kurbade kogemuste kiuste kõneleb selles armastav Issand, Jeesus Kristus, Päästja ja Lunastaja. Tema läbi saab igast Hiiobi sõnumist lootusrikas evangeelium.
Kas mitte ristil kannatav Kristus pole meie silmi varjatud Jumalale suunanud. Jumala varjatust kogeb Jeesuski kannatustes Kolgata ristil. Jeesuse ristisurm õpetab ka meile kannatuste tähenduse seletamatuse kunsti. Mu Jumal, mu Jumal, miks sa mu maha jätsid? (Matteuse 27.46b) on ju sarnane Hiiobi küsimusega – on ju sarnane loendamatute kannatajate küsimusega. Sellest katsumusest pole vaba meist keegi, kes me tõsiselt vaimus tema ristile naaldume. Ja see, kes ülestõusmisest ilma suure reedeta püüab rääkida, unustab kannatuse.
Jääb vaid põgeneda armastava Jumala rüppe, kes end Jeesuses Kristuses halastava ja armastava Isana on end ilmutanud. Üksnes usus Jeesusesse Kristusesse võime loota, et ükski Hiiobi sõnum pole lõpuni troostitu, ning saab läbi Jeesuse Kristuse lunastuse trööstivaks ja julgustavaks.
Vaata, kas ma olen valu teel ja juhata mind igavesele teele! (Laul 139.24) “Ja Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest, ja Issand andis Hiiobile kahekordselt kõike, mis tal oli olnud. (Iiob 42.10)
Aamen.
Toronto Vana-Andrese koguduse õpetaja Kalle Kadakas
