Üks vaene talumees haris vana ja vaevatud hobusega päevast päeva oma väikest ja viletsat põldu. Ikka selleks, et sellest piskust oma ainsamat poega ja iseendki ära elatada. Ühel päeval lasi aga vana hobune, kes peremeest oli aidanud, tema juurest jalga. Ja siis tulid naabrid ja tundsid talle halades kaasa: „Oh ebaõnne!“ Aga talumees ise jäi täiesti rahulikuks ja ütles: „Kust teie teate, et see on just ebaõnn?“ Hobune aga tuli koju tagasi ning temaga kaasas oli kümme metshobust. Ja taas tulid naabridki talumeest õnnitlema. Aga talumees ise jäi rahulikuks, vastates vaid mõtlikult: ,,Aga kust teie teate, et see on just õnn?“ Talumehe poeg püüdis hobused kinni, võttis metsikuma neist kümnest ja ratsutas sellega isakodust minema. Aga see hobune oli metsikum, kui see, kes teda ohjeldada püüdis ja viskas poja oma seljast maha nii, et see murdis oma jala. Tulid taas naabrid ja halasid. Talumees jäi taas rahulikuks ja ütles: ,,Kust te teate, et see on just ebaõnn?“ Ja siis alanud sõda ja kõik noored mehed võeti nekrutiks. Üksnes talumehe üksik poeg pidi oma murtud jalaga koju jääma.
Niisugune lugu talumehest, õnnest ja ebaõnnest. Jah, nii see näib olevat, et raske on siinses elus ühe silmapilgu jooksul otsustada, mis meile siin kasuks tuleb või mis kahjuks. Sageli arvame seda ise teadvat, sageli tunduvad õnn ja ebaõnn olevat läbipaistvamast läbipaistvamad – ometigi selgub hiljem, et oleme oma olukorra mõistmise oskust ülehinnanud. Sest oleme mõelnud ja rääkinud vaid sellest, mis meile nähtav silma ees. Ometigi on nii, et Jumal liigutab asjad omatahtsi sootuks teisiti paika.
Õnn võib peituda ka saladuses – elusaladuses. Vahest selles, et seosed asjade ja inimeste vahel on hoopiski teistsugusemad, sügavamad, saladuslikumad, kui me ehk seda söandame mõtelda.
Jumal näeb meile osakssaavat hoopiski teisiti. Tema mõistab toimunu tagamaid. Ja olulisim on silmale nähtamatu. Elu ja inimeste mõistmine tuleb usust ja usaldusest Jeesusesse Kristusesse. Usaldus loob tänulikkuse.
Aga rahu Jumal ise pühitsegu teid täielikult ja kogu teie vaim ja hing ja ihu säiligu laitmatuina meie Issanda Jeesuse Kristuse tulekuks. Ustav on see, kes teid kutsub; küll Ta teebki seda. (1 Tessalooniklastele 5.23-5.24).
Toronto Vana-Andrese koguduse õpetaja Kalle Kadakas
