Telli Menüü

Mõte pühapäevaks: 11. pühapäev pärast nelipüha

Loomuvastane arm

„Aga kui mõned okstest on ära murtud ja sina, kes sa oled metsõlipuu oks, oled poogitud nende sekka ning oled saanud osa õlipuu juure rammusast mahlast…“ (Rm 11:17)

Vana-Andrese koguduse õpetaja Kalle Kadakas kalmistupüha-jumalateenistusel pühakirja lugemas. Foto: Andres Raudsepp (2020)
Foto: Andres Raudsepp

Pauluse võrdpilt on ootamatu. Aednik otsib ju ikka metsikust juurest tugevust ja väärisoksast vilja. Paulus pöörab tavapärase pahupidi: metsõlipuu oks poogitakse väärisõlipuu külge. Apostli sõnutsi „loomuvastaselt“ (παρὰ φύσιν – para physin). (Rm 11:24) Nii hakkab võõras oks elama võõra puu juurest.

Rahvaste hulgast Kristusega liidetud ei kuulunud sünni poolest Iisraeli rahva hulka. Paulus kujutabki endisi paganaid metsõlipuu okstena, kes poogitakse puusse, mille juur ulatub patriarhidele antud tõotuseni. Nii saavad nad osa pärandist, mis oli olemas ammu enne neid.

Just seepärast hoiatab Paulus rahvaste hulgast tulnud kristlasi kiitlemise eest: „Sina ei kanna juurt, vaid juur kannab sind.“ (Rm 11:18) Ja veel teravamalt: „Ära ole ülbe, vaid karda.“ (Rm 11:20)

Mõned loomulikud oksad olid aga murdunud. Murdumise põhjuseks nimetab Paulus uskmatust – ἀπιστία (apistia). (Rm 11:20) Ta ei kõnele kogu oma rahva uskmatusest: tema ise ja Kristuse esimesed jüngrid olid ju juudid. Murdunud okstena peab ta silmas neid oma rahva liikmeid, kes Jeesust Messiaks ei tunnistanud.

Täismahus artikkel on loetav Eesti Elu tellijatele

Igal nädalal toome me sinuni kõige olulisemad kogukonna uudised ja eksklusiivsed lood uutelt kolumnistidelt. Räägime eestlastele südamelähedastest teemadest, kogukonna tegijatest ja sündmustest. Loodame sinu toele, et meie kogukonna leht jätkuks pikkadeks aastateks.

Hind alates $2.30 nädalas.

Vaata tellimispakette

Loe edasi