Issand, too tagasi meie vangid nagu veeojad Lõunamaal! Kes silmaveega külvavad, lõikavad hõiskamisega. Kes minnes kõnnib nuttes, kui ta külviseemet kannab, see tuleb ja hõiskab, kandes oma vihke.“ Ps. 126
See psalm algab vangide koju toomisega ja lõpeb külvi ja lõikuse pildiga. Mis seda kõike aga ühendab? Algus psalmist meenutab aega, kui Israeli rahvas tuli tagasi 70 aasta pikkusest vangipõlvest Babüloonias. See oli ime kõigi silmis, kui nad tulid tagasi oma kodumaale. See tõi rõõmu, tõi naeru ja hõiskamise nende suule. Võib-olla võiksime võrrelda seda meie rahva ajaloos sarnase elamusega, kui Eesti uuesti vabaks sai. Siis tundsime meiegi rõõmu kodumaa taas-iseseisvumisest. Milline imeline tunne see oli, kui see juhtus, ja kõik rääkisid „laulvast revolutsioonist“. „Me olime kui unenägijad...“
Täismahus artikkel on loetav Eesti Elu tellijatele
Igal nädalal toome me sinuni kõige olulisemad kogukonna uudised ja eksklusiivsed lood uutelt kolumnistidelt. Räägime eestlastele südamelähedastest teemadest, kogukonna tegijatest ja sündmustest. Loodame sinu toele, et meie kogukonna leht jätkuks pikkadeks aastateks.
Hind alates $2.30 nädalas.
