Kujutage ette, et osalete jumalateenistusel, mis teie arvates oli ebatavaliselt ülestõstev: koraalid ja muud laulud meeliülendavad; jutlus teemakohane, sügavuti minev ning inspireeriv ja palved sünkroonis teie südametuksetega; kohv maitses suurepäraselt; küpsetised värsked ja maitsvad ning osadus soe ja sõbralik. Lahkudes tuleb aga parklas silmitsi seista isikuga, kes paiskab teile näkku Aamose karmid süüdistused: „Ma olen teie pühadest nördinud, ma põlgan neid ja ma ei salli teie koosolekute lõhna.“ (s21). Eks ole, vaat milline teguviis tallata põrmu suurepärane jumalateenistuse kogemus ja pöörata pahupidi kogu teie pühapäev!
Aamos kuulutas 8. sajandi lõpus eKr. kuningas Ussija valitsusajal. Taaveti ja Saalomoni kuningriik, Iisraeli kuldaeg, oli möödas. Kuigi kuningriik oli lõhenenud, oli palju neid, kes igatsesid heade päevade ja Iisraeli endise hiilguse järele. Teised arvasid, et rahvas degradeerub ehk käib aeglaselt alla lähema saja aasta jooksul.
Nagu enamik meist, nõustus ka Aamose aegne rahvas õigluse üldpõhimõttega, kuid võitles selle tagajärgedega, kui asi muutus isiklikuks.
Täismahus artikkel on loetav Eesti Elu tellijatele
Igal nädalal toome me sinuni kõige olulisemad kogukonna uudised ja eksklusiivsed lood uutelt kolumnistidelt. Räägime eestlastele südamelähedastest teemadest, kogukonna tegijatest ja sündmustest. Loodame sinu toele, et meie kogukonna leht jätkuks pikkadeks aastateks.
Hind alates $2.30 nädalas.
