Me kõik teeme oma elus valikuid, keda ja mida me kuulame, keda me usume või lubame oma ellu. Vabadusega valida kaasneb aga ka vastutus.
Apostleid vahistati korduvalt evangeeliumi kuulutamise eest. Samuti on Uues Testamendis mitu kirjeldust, kuidas Jumal saatis inglid vangistatud jüngreid vabastama. Ahelad langesid ja uksed avanesid. Kord kui templiülem leidis äsja vahistatud mehed taas templis ,,elu sõna“ kuulutamas, lasi ta nad viia suurkohtu ette, kus apostlitele tuletati meelde, et neil on keelatud kuulutada Jeesuse nimel. Selle peale vastasid apostlid: ,,Jumala sõna tuleb enam kuulata kui inimese sõna.“
Tänapäeval võiks seda nimetada selgeks väärtushinnanguks. See on selge seisukoht, kelle sõna või arvamust sa väärtustad enam kui midagi muud. Tänapäeva moraali- ja väärtussegaduse ja sellega seonduvate vastasseisude põhjuseks tuuakse sageli see, et inimestel puudub ühine moraalne või eetiline platvorm. Puuduvad ühised väärtused. Nii ei saagi olla üheselt mõtestatavat tõde, sest igaüks otsustab ise, mis on tema tõde. Nii on kristlaste poolt naiivne oodata, et mittekristlane, kelle jaoks Jumala Sõnal ei ole mitte mingit autoriteeti, peaks mõtlema ja mõistma asju samamoodi kui kristlased. Samuti on asjatu loota, et erinevate väärtustega seotud teemade üle vaidlemine annaks olulisi tulemusi. Ei ole võimalik jõuda intellektuaalselt ühisele arusaamisele, kui mõtlemise ja maailmapildi vundament selles küsimuses on erinev. Eeldus määrab tulemuse.
Üks peamisi erinevusi Jumalasse uskuva ja Jumalat kõrvale jätva arusaamise vahel asetub ajatu ja ajaliku teljele. Kuidas kaks inimest peaks elus väärtustama samu asju, kui ühe inimese jaoks on kõik ajalik ja teise jaoks on ajalik vaid kaduv osa ajatust? Kui ühe inimese jaoks on inimene kõige kroon ja teine usub siiralt maad ja taevast valitseva Jumala määravat rolli maailma loomises ja käekäigus. See on midagi sarnast, kui oodata, et inimene, kes on veendunud, et elu lõpeb peale 9. klassi, suhtuks haridusse ja õppimisse sarnaselt, kui noor, kes näeb perspektiivis ees gümnaasiumi, sellele järgnevat ülikooli ja omandatud hariduse kaudu võimalikuks saavat karjääri tippspetsialistina.
Kristlik sõnum võib mõjuda kaasaegses ühiskonnas häirivana. Selle üle juurdlemine avab meie sisemise pandora laeka – eksistentsiaalsete küsimuste jada. Kes me oleme? Miks me oleme? Kust tuleme ja kuhu me läheme? jne jne. Nii on sageli mugavam heita kõrvale kristlikus koguduses pakutav sõnum Jeesusest Kristusest kui päästjast ja lunastajast. See on sõnum, mis puudutab meie igavikku. Jeesus ütleb, et koguduse sõnumi kõrvale lükkamine on aga ka Jeesuse kõrvale lükkamine. See on väärtustel põhinev ja väärtust loov valik.
Ühes vanas luuletuses kirjutab poeet inglist, kellele anti luba tulla maa peale vaatama inimeste elusid. Kui ta naases taevasse, ütles ta nähtut kokku võttes: ,,Inimesed kulutavad oma aega vaid linnupesade ehitamisele.“ Just nii ajalikkusele orienteeritud ja lühinägelik tundus inglile inimeste elu ja tegevus. Ta ei mõistnud, miks inimesed ei raja midagi püsivat. Midagi igavest.
Hispaania maadeavastaja Pedro Menéndez de Avilés leidis enda arvates St. Augustine'st Floridast allika igavest noorust andva veega. Nii vee leidja, kui selle hilisemad tarbijad on aga kõik lahkunud. Jeesus ütleb: ,,Mina olen ülestõusmine ja elu! Kes minusse usub, see elab, isegi kui ta sureb. Ükski, kes elab ja usub minusse, ei sure alatiseks. Kas sa usud seda?“ (Jh 11:25-26)
Isa, aita meil ehitada selles elus seda, mis elab üle ajaliku. Aita meil elada juba täna igaveses!
Aamen.
