2. Ja kogu Iisraeli laste kogudus nurises kõrbes Moosese ja Aaroni vastu,
3. ja Iisraeli lapsed ütlesid neile: „Oleksime ometi võinud surra Jehoova käe läbi Egiptusemaal, kus me istusime lihapottide juures, kus me sõime leiba kõhud täis! Teie aga olete meid toonud siia kõrbesse, et kogu seda kogudust nälga suretada!“
11. Ja Jehoova rääkis Moosesega, öeldes:
12. „Ma olen kuulnud Iisraeli laste nurisemist. Räägi nendega ja ütle: täna õhtul te sööte liha ja hommikul leiba kõhud täis. Siis te mõistate, et mina olen Jehoova, teie Jumal!“
13. Ja õhtul tulid vutid ning katsid leeri; ja hommikul oli kastekord leeri ümber.
2 Moosese 16. 2-3, 11-18
Vaevalt leidub inimest, kes kas või kordki poleks tundnud igatsusvalu möödunud aegade järele. Kas pole vahel tundunud, et varem oli kõik teisiti kui nüüd, siin ja praegu. Elu värvid olid justkui erksamad. Taevas oli justkui sinisem ja mets rohelisem, inimesed justkui hoitumad kui tänases päevas. Toona oli kõik hoopiski teisiti - parem kui praegu.Olid alles ajad
