Milline on täiuslik kingitus ühele rahvale? Vabadus, iseolemine, oma riik. 20. augustil 32 aastat tagasi kingiti meile ühise palve ja jaatuse peale taas oma riik. Ei, mitte uus, vaid just seesama, juriidiliselt järjepidev Eesti Vabariik.[i] Riik, mille meie vaarisad ja –emad 1918. a välja kuulutasid ja mille me 1940. a kahe totalitaarse suurriigi vahel eelnevalt sõlmitud pakti alusel kaotasime[ii].
Unistuste, aga ka varjutuste riik. Heas ja puudulikkuses, ometigi täiesti tõeline ja oma.
Eesti Vabariik ei langenud deus ex machinana taevast laulukaare all laulu loitsivale rahva ühendkoorile sülle[iii] . Meie rahvuskoda on rajatud esivanemate palvete ja loendamatute tundmatute ohvrikivide peale. Okupatsioonivõime trotsides, vaba maailma rahvaste pere poolt pooleldi unustatuna eneses Tõe Sõna alal hoidnuna olime jätkuvalt vabaduseküpsed.
Taasiseseisvumise jumalik hetk saabus Toompea lossis veidi enne 20. augusti kesköötundi, kui Eesti NSV Ülemnõukogu esimehe Ülo Nugise[1] haamrilöök ja sellele järgnenud pisut pastor-paatoslik häälekaik kinnitasid Eesti Vabariigi taasiseseisvust.
Taasiseseisvunud Eesti Vabariigi poolt hääletasid nii Eesti kodanikke ühendava Eesti Kongressi kui okupatsioonivõimu seadusandliku kogu liikmed, eestlased kui slaavlased, usklikud kui uskmatud, rahvuslased ja kommunistid, kodanikud ja mittekodanikud. See on kordumatu hetk meie rahva ajaloos, kus koosmeeles ületati era- ja kildkondlike erimeelsuste kraavid, kõik see, mis seni oli lahutanud, sai koos ületatud. Hetkega ei olnud keegi enam õigem ega vääram, rohkem ega vähem eestlane, vaid kõik olid ühe eest ja üks kõigi eest. See on hetk, millele nostalgias tagasi mõtleme, millest tunneme meie tänases riigis puudust.
Ristirahvas laulab pühakodades: Ei mitte meile, mitte meile, vaid Sulle, Jumal, olgu au!. Sa näitad täna, näitsid eile kui suur Su, Isa, armu nõu:“, (Laulu ja palveraamat 384). Taasiseseisvumisajale mõeldes võime tunnistada, et lisaks ajaloolise hetke äratabamisele, meie rahvajuhtide ettenägelikkusele, rahva vabadusküpsusele ja ainukordsele isetule kokkuhoidmisele tegutses veel „seletamatu miski“, sõnulseletamatu positiivne vägi. Selle ime vahetu tunnistajana toimunule põhjust otsides tunnistagem – Eesti taasiseseisvumine oli Jumala ime, Tema täiuslik kink, Tema vahetu tegutsemine ajaloos.
On tähelepanuväärne, et laulva revolutsiooni pragmaatilisemadki veteranid ei kõnele enam oma isiklikest teenetest. Vaka all saavad hoitud end ülistavad kangelassaagad. Ka usk isemängivasse orkestrisse, isetoimivasse maailma tundub olevat taltumas. See, mis toonastes sündmustes osalejaid nende meenutustes ühendab, on imestus ja tänulikkus.
Kui suudame endas ühendada imestamissuutlikkuse ja tänulik olemise oskuse, ei pea me kartma iganemist, vaid suudame kesta, „kaanani keeles“, justkui uudsevilja sarnastena igavesti.
Vabaduselaulik Tõnis Mägi laulis öölaulupidudel ,,Looja, hoia Maarjamaad ja andesta meile me vead. Looja, kaitse Eestimaad, peod selleks palveks nüüd sean.“ Taasäratav on lauliku sõnum viimasel nostalgilisel öö laulupeol kesköötundi nautivale rahvale:
,,Kuulake, mu rahvas!“ ütleb Jumal praegu selgelt. ,,Ma hoiatan teid. Ma hoiatan teid, et võtke aru pähe. Siis ma hoian ja kaitsen seda väikest maad, sedasama Eestimaad. Parandage meelt!“ (Delfi 23. 08. 2021) Söandan arvata, et see oli vabaduslauliku emotsionaalne ja siiras manitsus, et elaksime tõe ja selle järgi toimetamise kooskõlas Jumalaga meelepärast elu.
Kas toonase liigjärsu sõnumi või sellele järgnenu pärast näib vabaduselaulik tänaseks maha vaikitud olevat? Vabariigi valitsus on lõpetanud kiriku ja valitsuse ühiskomisjoni tegevuse (ERR 27.05.2023) ning täidesaatva võimu poolt alarahastatud presidendile tegi taasiseseisvumispäeva vastuvõtu Kadrioru Roosiaia võimalikuks hoopiski Kaubandus-Tööstuskoja sihtannetus (Delfi 7.08.2023). Öölaulupidude aegu südames ärganud rahva koosmeel mõranemas.
Valguse Isa juures ei ole aga muutust ega varjutuse varju. (Jaakobuse 1.17) Tänu rõõmustugem, et oleme Looja tahtel Tema Tõe Sõna kaudu taassündinud. Tõe Sõna hoiab virgena ega lase väsida, manduda ega seiskuda. Püha Sõna uuendab lootust ja lubab täituda kõige kaunimatel unistustel, kui me Tema kingitust kui kallimat aaret hoiame.
Õnnistatud taasiseseisvumispäeva meile kõigile!
Toronto Vana-Andrese Koguduse õpetaja Kalle Kadakas
•••••
[i] Riigi järjepidevus (state continuity) –riigi identiteedi rahvusvahelise õiguse subjektina püsimine hoolimata põhiseadusevastastest või vägivaldsetest võimumuutustest.
[ii] Mittekallaletungileping – Molotovi-Ribbentropi pakt oli mittekallaletungileping Saksa riigi ja NSV Liidu vahel, millega reguleeriti kahe riigi vahelisi suhteid ja mille lisaprotokolliga jagati mõjupiirkonnad Ida-Euroopas. Lepingule kirjutasid 1939. a Moskvas alla N. Liidu valitsuse volitusel N. Liidu välisasjade rahvakomissar Vjatšeslav Molotov ja Saksa valitsuse nimel Saksa riigi välisminister Joachim von Ribbentrop.[1] 23. augusti kuupäevaga leping allkirjastati tegelikult peale südaööd ehk 24.08.1939.[2]
[iii] Deus ex machina – ,,jumal masinast“ – võte, mida kasutati vanakreeka teatris. Lavamehhanismi abil laskus tragöödia lõpus alla jumal, kes andis loole tegevuse loogika seisukohast kunstliku, kuid müüdi poolt ette antud lahenduse. Vanakreeka tragöödiakirjanik Euripides kasutas deus ex machina‘t tihti lõpulahendusena, mille pärast teda on kritiseeritud.
