Mõte pühapäevaks: Kui Jeesus tuleb

Tead sa mõnda inimest, kelle kohale ilmumisega hakkab alati midagi juhtuma? Mul oli kunagi ülemus, kes resideerus välismaal ja tuli Eestisse enamasti suviti. Ja kui aasta jooksul toimis organisatsioon igati hästi, siis kõik teadsid, et kui ülemus tuleb Eestisse, siis hakkab asju juhtuma. Ja enamasti mitte väga häid. Ta läks enamasti kellegagi tülli, kedagi süüdistati, kedagi lasti lahti, keegi läks ise ära jne. Aga kindlasti tead sa ka inimesi, kelle tulemisega hakkab alati midagi toredat ja head sündima. Niipea, kui see inimene mõnda seltskonda või olukorda siseneb, toob ta kaasa positiivsust, lahendusi ja rõõmu.

Kristlik lugu on suuresti Jeesuse tulemiste lugu. Jõulud on Jeesuse inimeseks saamise ja siia maailma tulemise lugu. Jeesus rääkis ise korduvalt, et ta tuleb kord kuningate kuningana tagasi. Seda oleme me veel ootamas. Aga Tema maine elu oli samuti tähendusrikaste tulemiste ja saabumiste lugu. Kuhu iganes Jeesus ilmus, seal hakkas asju juhtuma. Palmipuudepühal inimesed hullusid ning hakkasid Jeesust ülistama ja kummardama kui maist pop-staari või populaarset poliitikut. Seda nad ju Jeesusest lootsidki – poliitilist messiat. Teisalt olid seal ärritatud juudi vaimulikud juhid, kes püüdsid seda jumalateotust pidurdada, käskides lõpetada Jeesuse messialikku austamist ja ,,hosiannatamist“. Jeesus ei jäta kedagi külmaks. Jeesuse kohta on toodud võrdlus, et ,,... valgus paistab pimeduses ja pimedus ei ole seda omaks võtnud..“ (1. Jh 1:5) Pimedusele ei meeldi valgus. Seda teab iga koduperenaine, kui kevadine päikesevalgus langeb akendele, mis tundusid sombuse ilmaga kristallselged ja puhtad. Päikesevalguses on aga iga plekk ja tolmukübe halastamatult nähtavad. Jeesuse tulemine liigutab alati vaimumaailma. Kui Jeesus kohtus kurjadest vaimudest vaevatud mehega, siis enne, kui Jeesus oleks jõudnud midagi ütleda, reageerisid kurjad vaimud mehe sees, kurtes, et Jeesus on tulnud nende rahulikku elu rikkuma ja sisuliselt palusid kergemat karistust.