Oleme läbi aegade olnud erinevate suurvõimude huvi- ja mõjuväljas. II maailmasõja ajal tundus ainuke võimalus valida kahe halva – Venemaa või Saksamaa vahel. Riigi valitsus kolmandat võimalust – iseseisvuse jätkumise imet – ei pidanud realistlikuks. Juuda tegi sarnases olukorras valiku Babüloonia ja Egiptuse vahel ning valis liidu Egiptusega. Sisuliselt oli see Jumala rahva sõnum oma Jumalale: ,,Me ei usalda Sind! Me püüame ise hakkama saada ja paneme oma lootuse Egiptuse suurvõimule!“ Jumal teadis, et see valik on Jumala rahva jaoks õnnetus. Veel enam, see uskmatuse akt lõikas rahva lahti Jumala õnnistustest.,,Nõnda ütleb Issand: Neetud on mees, kes loodab inimeste peale, kes peab liha oma käsivarreks ja kelle süda lahkub Issandast.“
Sõnaga ,,usk“ seostuvad inimestel väga erinevad mõtted, kogemused ja tunded. Mõne jaoks elustuvad mälestused vanaemast, kes sundis lapsena kirikusse tulema ja seal kõval puitpõrndal, lapse jaoks ilmselgelt liiga pikalt, põlvitama. Kellegi jaoks seondub usk ebasiirastena tunduvate teleevangelistidega, kes on taas mõnda skandaali sattunud. Mõne jaoks seostub usk mingi ebamaise ja ekstaatilise olekuga mõne põlisrahva narkouimas rännakutes teispoolsusesse. Aga on ka neid, kelle jaoks on usk lihtne usaldamine. Kellegi usaldamine, kes on kõrgem kui meie ning kes on suurem, kui meid tabavad olukorrad.
Me kõik usume millessegi ja loodame millelegi või kellelegi. Erinevus on selles, kellele või millele me loodame ning kui tugev see lootus ja usk on. Jeremija kirjapandud palve ei ole hooplev fanatism, mis kuulutab kõik haiged terveks ja kõik probleemid lõppenuks. See on alandlik, aga samas väga jõuline, usuga laetud tõdemus, et meie füüsilistele, hingelistele või vaimulikele haigustele on tõeline ja lõplik lahendus ainult Temal, kes on meid loonud. Kas see tähendab, et me peaks loobuma arstide, spetsialistide, psühholoogide, terapeutide abist oma probleemides? Ei! Jeremija küsib: ,,Kellele Sa loodad? Keda sa usaldad?“ Kas Sinu kordamineku alus on sinu tarkus, raha või mõni maine spetsialist? Või oled sa usaldanud oma elu Tema kätte, kes on kinkinud meile ka kõik need, kes meid täna siin maa peal aidata saavad.
Kirurg võib eemaldada põletikulise pimesoole. Hambaarst puhastab hamba juurekanali ja ravib välja valu tekitava põletiku. Psühholoog võib aidata leida elus uut perspektiivi ning analüüsida meie emotsionaalset seljakotti, aga mitte keegi neist ei saa aidata meid kõige suuremas haiguses – selles, et oleme vaimulikult surmavalt haiged. Meie suurim probleem ei ole kõrged elektrihinnad, valutav puus või liigne muretsemine, vaid haavatud ja haige süda. Ja südant saab muuta ainult Jumal.
Dr. Martyn Lloyd-Jones kirjutab, et kristlane ei ole parem inimene, vaid inimene, kellele on andestatud. Veelgi enam, me lihtsalt ei tee aeg-ajalt valesid asju, vaid oleme hingepõhjani haiged ja vajame vabaks saamiseks enamat kui moraalset reformi. Me ei vaja lihtsalt käitumise muutust, vaid südameoperatsiooni. Mõistame, et me ei saa seda operatsiooni ise teha. Vajame, et Jumal muudaks meie südame. Tunnistame, et oleme patused, kes vajavad Päästjat. Seega tähendab usklik olemine seda, et meie ainus lootus on Jumalas. Ja see, kes suudab terveks teha südame, on ainus, kes on kummardamist väärt.
Õnnistatud on mees, kes loodab Issanda peale, kelle lootuseks on Issand. Tema on otsekui vee äärde istutatud puu, mis ajab oma juuri oja kaldal ega karda, kui palavus tuleb,
vaid ta lehed on haljad; ja põua-aastal ta ei muretse ega lakka vilja kandmast. (Jr 17:7-8)
Issand, õpeta meid usaldama Sind! Tervenda me süda, meie hing ja kinnita meid meie füüsilistes hädades. Me usume, aita meid meie uskmatuses!
