fbpx
Telli Menüü

Mõtteviis peegeldab identiteeti

32 aastat Eesti riigi taastamist

Taasiseseisvuspäeva, 20. augusti lähenedes uuris Vaba Eesti Sõna peatoimetaja Kärt Ulman kultuurisotsioloogilt ja kultuuriteadlaselt Maarja Pärl Lõhmuselt, milline oli Eesti ühiskonna seis 1991.a augustis ja mida ta ise neil pöördelistel päevadel tegi. (Ilmunud VES 17.8.2023)

Maarja Pärl Lõhmus (MPL): 1991. aasta augusti nn putši-ajal töötasin Eesti Raadio kirjanduse ja kuuldemängude toimetuses. Minul tuli olla valves auto ja autojuhiga, et kui tekib vajadus, viib ringhäälingu masin mind varusaatejaama infot edastama. Mulle isegi ei öeldud, kus tagavarastuudio asus, kui Tallinna Raadio- ja Telesüsteem oleksid hõivatud või suletud.

Neid aegu iseloomustan kui äärmiselt selgeid intellektuaalse ühistöö aegu, kus igapäevane elu liikus Eesti Vabariigi taastamise poole. Olimegi juba üle aasta maha jäänud, Leedu oli taastanud oma riigi juba 1990. aasta 11. märtsil, ent samal ajal kogunenud Eesti Kongress sattus olukorda, kus kongressile valitud rahvarinderahvas oli Eesti Vabariigi taastamise vastu.

Mida on meil augustist 1991 õppida? Mis jäi pooleli või tuleks uuesti läbi mõelda?

MPL: Mina pean oluliseks, et Eesti Vabariigi taastamise mõte ja intellektuaalne alusprintsiip oleks jätkuvalt see, mis 1988. aasta Loomeliitude pleenumil Eesti intellektuaalid oma kõnedes välja ütlesid ja NSV Liidu parteilt ja valitsuselt nõudsid: et võimaldataks taastada oma poliitiline ja kultuuriline toimiv süsteem.

Täismahus artikkel on loetav Eesti Elu tellijatele

Igal nädalal toome me sinuni kõige olulisemad kogukonna uudised ja eksklusiivsed lood uutelt kolumnistidelt. Räägime eestlastele südamelähedastest teemadest, kogukonna tegijatest ja sündmustest. Loodame sinu toele, et meie kogukonna leht jätkuks pikkadeks aastateks.

Hind alates $2.30 nädalas.

Vaata tellimispakette

Loe edasi