Juba muinasajal käis saarel vilgas elu ning ärevatel aegadel peeti seal ka ägedaid taplusi. Saare kindlustatud keskpunktiks on olnud aastasadade jooksul võimas Linnuse maalinn, kus veel tänapäevalgi võib aimata möödunud aegade hiilgust. Muhu on kuulunud mitmete võõramaiste valitsejate meelevalda – nii Taani kuninga kui Rootsi võimu alla, Vene impeeriumi koosseisus moodustas Muhu koos Saaremaaga Liivimaa kubermangu eraldi provintsi. Viimased 25 aastat on saarel olnud võimalus olla administratiivselt iseseisev Muhu vald Saare maakonna koosseisus.
Saarel on arvukalt huvipakkuvat, aga kõige meeliülendavam on alati taaskohtumine Koguva külaga. Ehkki külasid on Muhus tervelt 52, on just sellel paigal mingi seletamatu tõmme. Juba aukartust äratav on küla ajalugu, mis algab teadaolevalt juba 16. sajandist. Sellisel pea 500-aastaste sammaldunud kiviaedade vahelisel külatanumal ei ole mandriinimestel just tihti võimalus kulgeda. Iga ihurakuga võib tunda ja meelega tajuda aastasadade hõngu ja väärikat rahu. Kiviaedade taha varjunud aiasügavustest teretavad tummalt rookatustega hooned. Sammaldunud kiviaedadel on mõni väärikat „pensionipõlve“ pidav paat – see on rannarahva viimane austus peremeest truult teeninud paadile.
Ehkki Koguval ei elata enam päris vanade kommete ja tavade järgi ning mõned majapidamised on vaid rohkem suviseks kasutamiseks, on see kulgemine ajas meeliülendav vaatepilt! Ja suvisel ajal ei lõpe turistide vool pea hetkekski – ka kaugemalt tulijad on lummatud sellest väärikalt ajaproovile vastu pidanud ehedast külatanumast ja tahavad kõikide meeltega sellest osa saada. Koguva küla hooned koos kuni poolteise meetri kõrguste kiviaedadega on arhitektuurimälestisena kaitse alla võetud ning on selle tähelepanu õigusega välja teeninud – Koguva küla on Eesti kõige paremini säilinud terviklik külaansambel.
Sealsamas asub ka Muhu muuseum, kus teadjamate juhatusel saab kõige huvipakkuva kohta rohkem infot ammutada. Muuseum on talletanud olulisema osa Muhumaa pikast ja põnevast ajaloost. Muuseumi püsinäitus – ajaloolised Muhu rahvarõivad ja tekstiilid – asuvad Välja talu ühes hoones. Muuseumi kunstitallis on eksponeeritud suveperioodil enamasti mõne Muhust pärit kunstniku või Muhuga seotud kunsti- või fotonäitus, mis tasub alati üle vaadata. Suviti on muuseumis ka erinevaid kultuurisündmusi, kuhu oleks lausa patt minemata jätta.
Sealtsamast Koguva külast on pärit ka rahvakirjanik Juhan Smuul, kes enda humoorikate saarelugudega on Koguva ja Muhumaa veel suuremaks ja nähtavamaks kirjutanud. Kirjaniku sünnikodu on muuseumi keskmeks olev Tooma talu. Põnev on loomulikult ka fakt, et just selles külas ning selle lähiümbruses on üles filmitud läbi aegade vaadatavamad eesti kultusfilmid „Siin me oleme“ ning „Mehed ei nuta“.
Koguva küla on olnud läbi aegade ka iidne ja kuulus kaluriküla ning sadam on olnud külas juba ammusest ajast. Ja kui ühel hetkel kogu asisest ja materiaalset maailmast küll saab, võib ilusal selgel suveõhtul sadamaterrassil kaasa elada võimsale päikese perfomance`ile, kui see loojudes meeliülendavat vaatemängu pakub.
Saare suursuguseim ja tuntuim kirik Muhu Katariina kirik – üks kolmest saare pühakojast Hellamaa ja Rinsi kiriku kõrval – on üsna väärikas eas varagooti ehitis ning kuulub Eesti vanimate kirikute hulka, pärinedes 13. sajandist. Oma nime on pühakoda saanud kiriku kaitsepühaku Püha Katariina järgi. Vahepealsetel aastatel unustuse hõlmas olnud kirik on saanud 1990. aastate alguses tänu ulatuslikele taastamistöödele värskema näo. Liiva keskuses asuvas Katariina kirikus on alati huvilisi, eriti rohkesti aga muidugi siis, kui seal mõni põnev kontsert toimumas.
Muhumaal ja ka kaugemal on aastatega tuntust kogunud Pädaste mõis, mis oli algselt 16. sajandist pärit rüütlimõis. Mõisa omanikud on olnud aastasadade jooksul Buxhoevedenid ja pikemalt Knorringid, nüüd on mõis erakätes. Praegusesse hoonete ansamblisse kuuluvad nii uusgooti stiilis härrastemaja, tõllakuur jt hooned, mis viimastel aastakümnetel on põhjaliku ja ajastutruu uuestisünni läbi elanud ning pakuvad külastajatele luksuslikku majutus- ja spaateenust.
Lisaks ergutavad Muhusse sattudes meeli hobuturismi- ja veinitalu, käsitöökoda, absoluutne publikumagnet on aga laste ja lapsemeelsete hulgas kahtlemata jaanalinnufarm, kus on võimalik oma silmaga näha sõbralikult koos eksisteerimas üsna erilisi eksootilisi elukaid, kes karmist põhjamaisest kliimast ei näi sugugi hoolivat.
Saarel toimuvatest põnevamatest sündmustest rääkides ei saa siinkohal mainimata jätta iga-aastast nüüdismuusikafestivali „Juu Jääb“, kuhu tullakse kokku nii lähemalt kui kaugemalt, samuti ka kesksuviti toimuvat laata „Meite Muhu mant“. Ka on Muhus mitmedki põnevad söögikohad, kus saab enda maitsmismeeli testida. Kes suvisel ajal saarele plaanib, tasub alati enne ka kiire pilk kohalikku kultuurikalendrisse heita – suviti on saartel pea igal nädalavahetusel midagi meelelahutuslikku toimumas:
http://saaremaasuvi.ee/
Olen fotokaameraga Muhus ringi käinud juba aastaid, aga tundub, et ikka on veel nii palju nägemata ja jäädvustamata. Lausa seletamatu on aga see, et millegipärast tundub ka juba nähtu järgmisel korral jälle uus ja huvitav…
Muhus oo kena olla!
Elle Mets, Muhumaa
FOTOD: Elle Mest (2011-2018)
