Telli Menüü

Muusika-aasta lõppes Olav Ehala autorikontserdiga „Ega tali taeva jää …”.


Estonia kontserdisaalis oli 19. detsembril Olav Ehala juubelikontsert, mille kandsidEesti Klassikaraadio kõrval üle ka Euroopa Ringhäälingute Liitu (EBU) kuuluvad raadiojaamad. EBU jõuluprogrammi „Christmas Music Day" kuulunud kontserti dirigeeris Kaspar Mänd. Juubilar Olav Ehala astus üles pianisti ja vaimuka kommentaatorina. Laulusolistid olid Hanna-Liina Võsa ja Lauri Liiv.
*
Olav Ehala on eesti muusikaelus hästi nähtav olnud juba tudengipõlvest saati. Erilist tunnustust on talle toonud filmimuusika. Koostöös Priit Pärnaga sündinud animafilmid „...ja teeb trikke", „Eine murul" jt said juba nõukogude ajal rahvusvahelise tunnustuse osaliseks. Ehala muusika pole neis vaid taustamuusika, vaid nagu üks selgelt väljajoonistatud heliline tegelane. Isegi nii, et kui kuuled Ehala muusikat neist filmidest, hakkab sul vaimusilma eest kohe ka Priit Pärna poolt loodud visuaalne anima-lint läbi jooksma.
Tänapäeval teeb Ehala koostööd ka teiste eesti animafilmide meistritega nagu Heiki Ernits, Rao Heidmets, Janno Põldma ja Riho Unt. Andrus Kivirähki ainetel loodud Lotte-filmi muusika autoriks on samuti Olav Ehala. Ja koeratüdruk Lotte on praegu üks kuulsamaid Eestimaa esindajaid üldse - nagu Pipi Pikksukk Rootsimaal. Kivirähki Lotte-lood on tõlgitud paljudesse keeltesse ja Lätis olevat see lausa bestseller number üks. Ka Pärnumaale ehitatud Lottemaad külastab rohkest lapsi just Lätimaalt. Ja see on alles algus – Lottemaa populaarsus aina kasvab.
Olav Ehala XI noorte laulu- ja tantsupeol - Ave Maria Mõistlik / www.wikipedia.org (2011)

Estonia kontserdisaalis esitasid Eesti Filharmoonia kammerkoor ja solistid Hanna-Liisa Võsa ning Lauri Liiv Kaspar Männi käe all Ehala laule tema lastemuusikalidest ja filmidest. Esimesest kontserdi poolest jäid mulle eriliselt meelde „Peeglilaul” lastenäidendist „Lumekuninganna” (esitajaks Filharmoonia kammerkoor) ja soololaul „Põlev puu” läti mängufilmist, kus on juttu lätlaste legendaarsest laulumeistrist Raimonds Paulsist (esitajaks Hanna-Liina Võsa). Mõlema laulu tekstiautoriks on Ehala kauaaegne loominguline partner, luuletaja Leelo Tungal. Nautisin ka Ehala klaveriimprovisatsioone – kes siis ikka tema muusikat paremini interpreteeriks kui mitte maestro ise!

Kontserdi teine pool algas avamänguga muusikalist „Arabella” – see muusikal esietendus mõned aastad tagasi Birgitta Festivalil Tallinnas. Sellele järgnes viis „Laul surnud linnust” nõukogude ajal suurt populaarsust kogunud muusikalist „Johnny”, mis toodi lavale Noorsooteatri suurel laval Salme tänava kultuurikeskuses. Laulu esitas Lauri Liiv. Filharmoonia kammerkoori esituses kõlas ülimalt kaunis „Vaikuse laul” Doris Kareva luuleridadele, millele järgnes „Laul inimlikkusest” Saaremaa ooperipäevade jaoks kirjutatud lastemuusikalist „Käsikivi kosmosest”. Kontsert lõppes EBU muusikapäeva temaatikast lähtudes lauluga „Jõuluingel” Leelo Tungla tekstile. Kommentaariks sellele laulule ütles helilooja, et algselt oli see tal ilma sõnadeta vokaliis ja alles hiljem kirjutas Leelo Tungal instrumentaalloole teksti juurde.

Kuna Olav Ehala on heliloominguga tegelemise kõrval olnud ka aktiivne ühiskonnategelane, siis tuli Tallinna linna poolt teda tervitama abilinnapea Mihhail Kõlvart, et Ehalale üle anda Tallinna teeneka kultuuritegelase preemia. Varem on selle preemia pälvinud Valli Lember-Bogatkina, Valter Ojakäär, Eino Baskin ja Eri Klas – kõik väga tuntud kultuuriinimesed. Kuna Ehala on olnud pikka aega Heliloojate Liidu juht ja arvukate žüriide esimees ning armastatud telenägu, siis on tal palju häid sõpru paljude muusikat armastavate inimeste seas. Aplausitorm ja braavohüüded kontserdi lõpus ainult kinnitasid seda.
Tahaksin selle jõululoo lõpetada Olav Ehala eel käinud Heliloojate Liidu esimeeste mälestuseks Leelo Tungla luuleridadega, mida Leelo on kirjutanud pühendusega oma abikaasale, heliloojale Raimo Kangrole. Raimo Kangro oli Helilooja Liidu esimees pärast Lepo Sumera surma 2000. aasta juunis. Tänaseks on ka Kangro meie seast juba lahkunud.

/…/ Ei, olen kell, mis kumedast metallist –
ükskõik kui kallist – puutumatult tumm.
Mis hinnalistes kelladeski kallist
on – nende haigetsaava hääle lumm/…/
(Katkend Leelo Tungla luuletusest „Avamine”)

Sirje Vihma-Normet

Loe edasi