Isiklik kontakt Kanadaga tekkis läbi kirjanduse
Kadri terve suguvõsa on pärit Muhu saarelt, juba ilmselt Põhjasõja ajast, ja kõik on olnud väga paiksed. Kanadas neil sugulasi pole, kuid ometi on Kadril üks oluline kontakt, mis on sidunud teda Kanadaga juba aastakümneid. Selleks oli Kanada eesti kirjanik Raissa Kõvamees, kes samuti pärit Muhu saarelt, Piirilt, kuhu Raissa isa ehitas koolimaja ning kus tulevane kirjanik abikaasaga asutasid Lumistele poe. Raissa põgenes 1944.a. perega kodumaalt Rootsi ning sattus hiljem edasi Kanadasse, kus elas Vancouveris kuni surmani 1989.a. Kõiki tema raamatuid on Kadri lugenud suure huviga; ja 2007.a. korraldas Muhu muuseum (mille juhataja Kadri Tüür sel ajal oli) kirjaniku 100. sünniaastapäeva puhul konverentsi tema loomingust.
Kadri sõnul oli Raissa Kõvamees osa sõjaeelsete kujunevate nais-proosakirjanike põlvkonnast, kes sõja tõttu ei saanud kodumaal oma täit potentsiaali välja arendada. Sõja saabudes põgenesid paljud läände ja kirjutamises tekkis umbes 10-aastane katkestus. Raissa pühendus Kanadas kirjutamisele ja tema sulest ilmusid huvitavad kohaliku koloriidiga romaanid, mida muhulastel ajast aega huvitav lugeda. Paljud tema lood on Muhu naistest, aga ta kirjutas ka näidendeid, mis kirjeldasid, kuidas uude maailma jõudnud põgenikud hakkasid endid sisse seadma ja uut elu üles ehitama.
Nii tekkiski Kadril Muhu saarel üles kasvades isiklik kontakt Kanadaga esmalt läbi kirjanduse ja Raissa Kõvamehe loomingu, kuigi nende perel on kaugemast ajast ka otsene kontakt – nimelt oli Kadri emapoolse vanaema õde kunagi noore tüdrukuna Kõvameeste peres lapsehoidjaks.
Ülikool, eesti kool ja eestlus kaugel kodust
Kui Kadril avanes võimalus kandideerida eesti keele ja kultuuri lektoriks Toronto Ülikooli, tundus see talle suurepärase võimalusena. Nimetatud ametikoht sai loodud kolmepoolse koostöö tulemusena: Toronto Ülikool andis töökoha, Eesti Haridus- ja Teadusministeerium maksab palga ning Tartu College pakub peavarju. Praegune tööleping on aastane, koos pikendamisvõimalusega.
Kooliõhtud sobivad emale ja pojale väga ning põnevusega näevad nad praktilises elus seda fenomeni, kuidas käib eesti juurtega lastele eestluse õpetamine välismaal.
Kadril on ülikoolis kaks loengusuunda: eesti keel ning eesti kultuur. Oleks tore, kui kursustele saabuks rohkem õpilasi. Kadri sõnul on keeleõpe samuti hea ajutreening nii nagu sudokude tegemine – miks mitte siis tulla õppima eesti keelt! Kuidas küll need huvitatud tudengid üles leida?
Saabudes augusti lõpus Torontosse koos 6-aastase poja Taaviga, kes soovis väga suures linnas lisaks Kanada koolile ka eesti kooli minna, tekkis Kadril kontakt koolijuhataja Katrin Sõmermaaga, kes samuti pärit Muhu saarelt, ning teda abiõpetajaks kutsus. Kooliõhtud sobivad emale ja pojale väga ning põnevusega näevad nad praktilises elus seda fenomeni, kuidas käib eesti juurtega lastele eestluse õpetamine välismaal.
Kadri ja Taavi on tutvunud ka Peetri kirikuga, kus külastasid advendi ajal jumalateenistust. Muhus on Kadri Katariina koguduse liige, mille kirik on ligi 800 aastat vana.
Kadri on lõpetanud Saaremaa Ühisgümnaasiumi ning Tartu Ülikooli bakalaureusekraadiga eesti kirjanduse alal. Edasi siirdus ta Rotary fondi stipendiumiga Soome Turu Ülikooli, kus õppis üldist kirjandusteadust ning tegi magistritöö soome kirjanduse ja feministliku geograafia alal; järgnes teine magistritöö eesti looduskirjandusest. Seejärel alustas ta teekonda doktoritöö suunas, mis valmis 2017.a.
Suure osa oma karjäärist on Kadri elanud n-ö rändtöölise elu: elades Muhus, aga käinud tööle mandrile – Tartu Ülikooli, Viljandi Kultuuriakadeemiasse, Tallinna Ülikooli, Tartu Kirjandusmuuseumisse… Nii on see kestnud juba paarkümmend aastat ning on väga suur kontrast praeguse elustiiliga, kus tööle Toronto Ülikooli on elukohast Tartu College’ist vaid väike jalutuskäik.
Koroona-ajal oli Kadri samuti paikne, juhendades oma õpilasi Muhu saarelt arvutiekraani tagant, ja suur oli üllatus, kui kooliaasta lõpupeol Viljandis ei tundnud ta oma tudengeid päriselus äragi!
Kodune elu ja toetav kogukond
Kadri abikaasa on ornitoloog Hannes Pehlak, kes on samuti rändava eluviisiga – tema töö viib välibioloogina teda ikka sinna, kus on linnud. Nende peres kasvab kolm last: 19-aastane Lauri, kes on praegu Eesti kaitseväes, 17-aastane Roosi, kes õpib Tartus gümnaasiumis ning saabus detsembris mõneks kuuks ema juurde Torontosse, et ka Kanada koolielust osa saada; ning väike Taavi.
Kuna Muhu saarel saab koolis käia vaid 9. klassi lõpetamiseni, tuleb sealsetel noortel valida, kas minna keskkooli edasi Saaremaale või mandrile. Kuna nende pere lastel elab üks vanaema Tartus, valisid ka Lauri ja Roosi selle piirkonna (Lauri on lõpetanud Nõo Reaalgümnaasiumi).
Enne laste sündi asus Kadri doktorantuuri Tartu Ülikooli semiootikaosakonnas, kuid doktoritöösse tuli vahepeal väike paus ning see valmis 2017.a. Oma töös kombineeris ta looduskirjandust ja semiootikat ning üks analüüsitavatest autoritest oli ka hiljuti lahkunud Fred Jüssi.
Akadeemiliselt kuulub Kadri Eesti Üliõpilaste Selts Veljestosse, kuhu ta sattus kirjanduslikel põhjustel. Keskkooli ajal tegi ta uurimistöö Karl Ristikivist ning avastas, et tema oli kuulunud Veljestosse, samuti oli selle liige Kadrist mõni aasta vanem tädipoeg, kes ta ülikooli asudes sinna kutsus.
Kadril on suur suguvõsa, kus kõik aitavad kõiki. Lisaks suguvõsale on tugev ja toetav ka terve kogukond – ja ütlemine, et kogu küla kasvatab lapsi, on siinkohal täiesti omal kohal.
Tüüride suguvõsa on pärit Koguva külast, mis on aastast 1968 muinsuskaitse all ja kõik majad on autentselt säilinud. Kuna sellega seoses on mitmeid piiranguid remondi jm. osas, ei soovi mitte kõik sellega tegeleda, ja Kadri sõnul on küla kiiresti tühjenenud – aastaringseid asukaid on vaid 25 ringis.
Praegu on aga Kadri maailm sootuks teistsugune. Olles pärit väikesest kohast ja elanud pea alati kas külas või väikeses linnas, polnud ta üldse kindel, kuidas suurlinnaelu talle sobib. Kuid nende mõne kuuga on ta enda jaoks avastanud, et Toronto on ikka väga inimlik ja elamisväärne linn: saab minna jalgsi ühest kohast teise ning ühistransport toimib suurepäraselt.
Inglise keel on Kadril hästi suus – Muhu koolis rajati hea vundament grammatika ja algse sõnavara näol. Hilisem elu on pakkunud häid praktiseerimisvõimalusi: gümnaasiumi ajal käis ta ühe semestri vahetusõpilaseks USAs Marylandis ning poolteist aastat hiljem Wisconsinis YMCA lastelaagris kasvatajaks.
Hiljuti alustas Kadri ka kolumnide kirjutamist Eesti Elule, oma erialasest vaatevinklist – jälgige meie lehte!
