Telli Menüü

NÄDALA PORTREE – Barbi Pilvre – ajakirjanik, poliitik-valvefeminist ja Vormsi saare erak


Sinu sulest ilmus tänavu Petrone Printi kirjastuses raamat „Minu Vormsi“. Milline tohutu töö on selle taga, tead kindlasti kõige paremini ise. Kas tahad natuke valgustada, kuidas tekkis idee raamatu kirjutamiseks ja kui palju aega tuli eelnevalt panustada erineva kirjanduse läbitöötamiseks, et raamatusse saaks Vormsi ajalugu lugejat haaraval moel?


Kirjastus Petrone Print tegi ettepaneku kirjutada see raamat ,,Minu“-sarja jaoks juba aastal 2016. ,,Minu“-sari on Eestis populaarne raamatusari, kus autorid jutustavad läbi oma kogemuse mingitest neile olulistest kohtadest, linnadest või maadest läbi isikliku prisma. Et minu elu viimased 20 aastat on olnud seotud Vormsiga, tundus kirjastuse ettepanek igati loogiline ja ka väga inspireeriv.
Barbi Pilvre oma raamatu „Minu Vormsi“ esitlusel tänavu märtsis, temaga vestles ajakirjanik Arp Müller. Foto: Tarmo Lausing

Olin 2016-2019 Riigikogus ja üsna hõivatud, seetõttu ei olnud energiat seda projekti ette võtta enne eelmist sügist, kui ma kevadel 2019 toimunud valimiste tulemusena ei osutunud enam Riigikogusse valituks. Sotsiaaldemokraatidel läks üldse väga halvasti ja 15 parlamendikohast jäi alles 10. Ka Tallinna ülikoolis, mis on olnud viimased kümmekond aastat mu teine töökoht, tõmmati koormust 2019.a suvel ootamatult kokku. Nii ei jäänudki muud üle, kui tegelda sel sügisel asjadega, mis varasemalt tegemata olid jäänud. Raamatu kirjutamine on üsna intensiivne protsess, kui hoog sees, ongi üsna ebameeldiv mingeid muid asju teha, nii et see muust tööst võrdlemisi hõre sügis 2019 sobis hästi raamatu kirjutamiseks. Kirjutasin kiiresti, sest teadsin, millest kirjutada.

Kas raamatu kirjutamisel olid Sul mingid n-ö raamid eelnevalt paika pandud, et ta sai just selline nagu ta on: kus on palju huvitavat nii Vormsi ajaloost kui tänapäevast, sekka Sinu enda isiklikku elu puudutavat, või kujunes kõik kirjutamise käigus?

Eeltööd tegin päris korralikult, 2019.a suvel lugesin läbi enamiku eestirootslaste eesti keeles avaldatud materjali Vormsist. Need raamatud pole väga laialt levinud, oma seltside poolt kirjastatud raamatuid on rootslased ise annetanud näiteks Vormsi raamatukogule, Tallinnas müüb neid ka Rootsi-Mihkli kiriku müügipunkt. Rannarootslaste kogemus aga tähendab mälestusi ajast enne 1944, kui Vormsi oli tihedalt asustatud rootsikeelne saar ja põgenemisest. Uuemast ajast on Vormsi kohta üsna vähe kirjalikku dokumentatsiooni. See on nüüd hakanud mind väga huvitama.

(Pikemalt Eesti Elu Nr. 40 2020 paber- ja PDF/digilehes).

Kaire Tensuda, Toronto


Loe edasi