Telli Menüü

NATO valmidus Baltikumis


Balti riikides ja Poolas on nüüd NATO neli rahvusvahelist lahingugruppi täielikult operatiivsed. Huvitavalt oli just Kanada poolt Lätis, Ādažis juhitud kontingent viimane, mis lõpetas treeningharjutused. Samuti turvavad Kanada lennukid peatselt Rumeenia õhuruumi.

Teadagi on selle vajaduse taga Kremli piikide täristamine. Varssavis 2016. aastal toimunud liitlaste tippkohtumine viis otsuseni, et NATO osalust piirkonnas tuleb tõsta. Sellest otsusest saadik on 4 500 sõdurit alliansi idariikidesse saadetud. Kanada juhib lahingugruppi, kuhu kuuluvad sõdurid Albaaniast, Itaaliast, Poolast, Sloveeniast ning Hispaaniast.

Leetu saadetud kontigendi eesotsas on Saksamaa, võitlejaid Belgiast, Madalmaadest, Norrast ning Luksemburgist. Ühendkuningriik valiti Eestis asuvat koondüksust juhtima, nendega koos on prantslased. Ning USA juhib Poolas asuvat gruppi, nendega koos on seal rumeenlased ning britid.

See väike ülevaade kinnitab, et kaitseallianss võtab idast tulevat ohtu tõsiselt. Kuigi arvuliselt ole see markantne, arvestades, mida Moskva saab kähku üle piiride saata. Kuid Sinimägedes võitlesid vapralt mitmest eri rahvusest sõdurid, üsna edukalt arvulise ülekaalu vastu. Kõige tähtsam siin on arusaamine, et muutuvas turvakeskkonnas ei ole NATO riigid heidutatud, liikmetele ollakse toeks ja moraalseks süstiks.

NATO rõhutab, et need lahingugrupid on kaitseks, mitte pealetungimiseks, jälgides nii alliansi rahvusvahelisi kohustusi. Nendega kinnitatakse, et ühele liikmele kallaletung saaks vastuse kõikidelt NATO liikmesriikidelt.

Tänu Venemaa agressioonile on ka Musta mere piirkonnas tugevdatud jõude, seal juhib Rumeenia rahvusvahelist grupeeringut. Allianss on samuti kolmekordistanud reaktsioonijõude, neid on nüüd 40 000. Küll mitte nagu Napoleoni väed, aga arvestatava suurusega armee. Veel rõhutas NATO möödunud nädalal, et treening jätkub kaheksas väiksemas keskuses, mis võimaldab kiiresti lahingugruppide lisamehitamist.

Keegi ei taha sõda. Aga isegi Lõuna-Korea on teatanud, et seal Põhja-Korea sõjakust ei tolereeri, nad on vastanud ise oma rakettide katselendudega.

Kuid teadagi on kõige suuremaks ohuks maailma rahus slaavi kolossuse mineviku ja oleviku eiramine, tuleviku ambitsioonid. 73 aastat tagasi, suve lõpul, sügise alguses, toimusid nii Baltikumis kui Poolas hirmsad lahingud. NATOt polnud siis olemas, see loodi just vältimaks selliseid veriseid ja vihaseid sõjakäike. Nende riikide õhuruumi turvamine, kel puudub piisavalt sõjalennukeid, on osa sellest strateegiast. Ning lahingugruppide olemasolu on määrava tähtsusega. Me ju ei sooviks leeke ja pomme näha väikeste riikide linnade kohal. Heidutav strateegia on oluline samm tänases pinevas maailmas. NATO sihikindlust tuleb hinnata kõrgelt, tänutundes, et sinna kuulume.

Tõnu Naelapea

Loe edasi