Palusin andekamate abi, et ise targemaks saada. Ets tõigi oma sülekoera minu silitada, kuna ma ei osanud omapead sinna JuuTuubi pääseda. Lõpuks kõik korras nii nagu Norras, sain siis jälgida, kuidas laulus end esitavad energilised eestlased. Ka lõuna-Eesti oli kohal, nagu aru sain, kellegi Bentoni poolt, kes tõsisele päevitusele vaatamata suutis väga hästi maakeelega toime tulla. Kõik laulsid maailma murede kohta tabavalt. Vähmalt minu kõrvadele.
Aga vastukaja! Umbes nõnna, et maailmas on tolerantsus defitsiitkaup, nii nagu punaste aegu, eestlasi see ei üllata, kuna on ju alati nii olnud. Kriuksuv rumm saab tavotti, nii ka igapäevases. Et aga halba teiste kohta ütelda, kas või muiates, on noh, noo-noo. Kui Etsi abil neid märkusi Tujurikkujate kohta lugesin, jäi suu ammuli. Kuhu on meie rahva naljasoon jäänud?
Tõsiselt ei tohi ju pila võtta. Muidu jääks kogu ilm seisku. Ja Tujurikkujad, kes pigem tuju tõstsid, paremini, kui oleks ma ise suutnud salaja toopi kergitades, oskasid märklauda tabada. Maitse assi, muidugist, nagu Murigi saba lehvitades sõbralikult omal ajal klähvis. Karva vastu nende satiir ei olnud kahele vanurile, kes vaevalt maailma asjade kohta enam pead palju murravad.
Ja lõpplause lauljatelt, tujurikkujatelt oli nii tabav. Süüria on üksi, seal toimuv on see õige negativismus, mida too Puutin ka toetab. Meie rahvas pole ses süüdi, ainult selles, et vahest Kolõvani nali Dorpatis peale ei läe. Hea koerus aga sobib Kanepi kandis alati, eriti siis, kui saadakse aru, et kelmikust ei saa kammitsasse panna.
Vabarna Volli
Video: YouTube/Eesti Rahvusringhääling
