Läbi kolme korruse kulgev lift Niguliste kiriku ajaloolises tornis viis meid taevakorrusele, kust avanes ainulaadne vaade nelja ilmakaarde, Tallinna vanalinnale ja Tallinna lahele. Olime kõrgel vanalinna katuste kohal, imetlesime meie kaunist vanalinna ja eemal kõrguvaid pilvelõhkujaid ning laevu merel. Alla otsustasime laskuda mööda korrustevahelist taastatud tornitreppi, mille astmed olid päris kõrged ja järsud ning kinni saime hoida käsipuu asemel olevast köiest. Astmeid on keskaegses kirikutornis 233. Nii saime tutvuda torni arhitektuuriga ja kiigata vahepeal ka torni paksudes seintes olevatest väikestest akendest meie vanalinna.
Keskaegse kirikutorni teisel korrusel saime avastada ajaloolistele kirikukelladele pühendatud püsiväljapanekut. 16 meetri kõrguses ruumis oli meie ees valik kelli keskajast uusajani, mitmed neist on valatud Niguliste kõrval asunud Rüütli tänava valukojas. Näitusekorrusele pääseb nii liftiga kui ka mööda keskaegset trepikäiku. Püsinäitusel sai tutvuda ka Niguliste torni ajalooga. Näituse kuraatoriteks on Juhan Kilumets ja Tarmo Saaret.
Fotogalerii
Fotod: Mailis Sütiste-Gnannt
Klaaslift ja Niguliste taevakorrus on Eestis erilised ja ainulaadsed. Liftiga saavad torni tippu sõita kõik soovijad, kaasa arvatud erivajadustega inimesed. Arhitektuurse lahenduse ja kujunduse on teinud KOKO arhitektid, sisearhitektiks Liis Lindvere.
Loomulikult tutvusime Niguliste kiriku Antoniuse kabelis asuva Lübecki meistri Bernt Notke maaliga „Surmatants“, mis on kõige tuntum ja hinnalisem keskaegne kunstiteos Eestis. Sellest on tänaseni säilinud vaid kolmeteiskümne-figuuriline algustükk. Sügisese loodusmaastiku taustal kujutatud surelike tantsu juhatab sisse jutlustaja, kellele järgneb torupilli ja sarka kandev Surm. Esimeseks tantsijaks on paavst, kes kannab tiaarat ehk paavsti peakatet, surelikest jätkavad tantsu mõõga ja riigiõunaga keiser, kaunis keisrinna, kardinal ja kuningas. Maali paremas servas on näha järgmise tegelase, piiskopi, rüü serva. Figuuride all lookleb tekstilint, kuhu on maalitud alamsaksakeelne värssides dialoog Surma ja kujutatud tegelaste vahel.
Lisaks Niguliste taevakorruselt avanevatele imelistele vaadetele Tallinna vanalinnale saime kirikus tutvuda ka Eesti Kunstimuuseumi ja Hälsinglandi muuseumi näitus- ja uurimisprojektiga „Michel Sittow Põhjas? Altariretaablid kahekõnes“, miskeskendub kahele hiliskeskaegsele altariretaablile, Tallinna Kannatusaltarile ja Bollnäsi Püha Hõimkonna altariretaablile Rootsis.
Kunstiajaloos on mõlemad teosed seotud Tallinnas (tookordse nimetusega Reval) sündinud rahvusvaheliselt tuntud kunstniku Michel Sittowiga (u 1469–1525). Madalmaade kunstikeskuses Brugges väljaõppinud ning erinevates Euroopa õukondades tegutsenud Sittow oli kunstnikuna Tallinnas tegev ligi viisteist aastat. Michel Sittowile ja tema Tallinna töökojale omistatud Kannatusaltari välistiibade ja Bollnäsi altariretaabli maalid on stiililiselt väga sarnased. Tuginedes Kannatusaltari ajaloole ning stiilikriitilisele võrdlusele on arvatud, et Bollnäsi altariretaabel võis olla valminud Tallinnas, Michel Sittowi ateljees.
Uurimisprojekt tõstab seetõttu fookusesse ka Tallinna kui hiliskeskaegse kunstikeskuse küsimuse ning vaatleb nii säilinud teoste kui arhiiviallikate revideerimise kaudu siinset kunstiproduktsiooni Läänemere-ruumi kontekstis. Rahvusvahelise uurijate grupi koostöös heidetakse uus pilk nii siin kui lähiümbruses säilinud võimalikele Tallinna päritolu kunstiteostele, omaaegsetele arhiivikajastustele ning Michel Sittowi Tallinna ateljee võimalikele teostele. Projekt käsitleb samuti kahe altariretaabliga seotud kunstilisi, sotsiaalseid ja kaubanduslikke sidemeid ja võrgustikke ning rännuteid.
Kes Tallinna satub, soovitan soojalt minna Niguliste kirikusse, et tutvuda selle haruldase kultuuripärliga – nii kiriku taevakorruse kui ka Michel Sittowi töödega.
