Kogunedes oli noortel võimalus omavahel tutvuda ja veidi süüa-juua. Seejärel suunduti luksuslikku kinosaali, kus kõiki ootas ees kaunis Eesti-teemaline kott väikeste kingitustega: infobrošüürid, kleepsud, korduvkasutatav veepudel, päikeseprillid, märkmeraamat, pastakas jms.
Avasõnad ütles INSA rahvuskaaslaste nõustamisteenuse valdkonnajuht Kaire Cocker, kes on ise elanud Inglismaal ja tagasi pöördunud Eestisse, tundes seega hästi tagasipöördumisega seonduvaid probleeme.
Välisministeeriumist tervitasid kohalviibijaid Üleilmse eestluse diplomaatiline eriesindaja Marin Mõttus ning Üleilmse eestluse nõunik Kadri Linnas. Haridus- ja Teadusministeeriumist oli noori tervitama tulnud peaekspert keelepoliitika osakonnast Kätlin Kõverik.
Üleilmse Eesti Noortevõrgustiku (ÜENV) esinaine Nora Sööt tutvustas võrgustiku tegevust ja kutsus kõiki selles osalema.
Seejärel sai sõna INSA rahvuskaaslaste nõustaja Marika Sulg, kes on ise tagasipöördunud Eestisse Peterburist. Ta kutsus lavale ürituse külalisesineja – muusiku ja laulukirjutaja Daniel Levi Viinalassi. Danieli pere kolis tagasi Eestisse umbes kakskümmend aastat tagasi. Tema ema on ameeriklanna ja isa eestlane. Isa tahtis perega proovida aasta Eestis elada, aga elab Eestis siiani. Nüüd on Danielil juba endal kaks tütart. Küsimusele, kellena ta end tunneb, vastas Daniel, et see oleneb olukorrast. Ta tähistab nii Eesti kui Ameerika tähtpäevi, samuti armastab mõlemate riikide toite. Nii et sellele küsimusele ei ole ühest vastust. Kindlasti tundsid paljud saalisviibijad sama. Marika juhtis vestlust väga huvitavalt, esitades Danielile tema elu kohta küsimusi, millele Daniel emotsionaalselt vastas. Lõpuks esitas Daniel ka paar oma laulu, mis suure aplausiga vastu võeti. Samuti vastas Daniel kuulajate küsimustele.
Kohvipausi ajal said noored mõnusasti juttu ajada ja seejärel vaadati koos Olavi Ruitlase proosaraamatu põhjal valminud filmi ,,Vee peal“, mille juurde igaüks sai endale kaasa haarata ka karbi popcorniga.
„Vee peal“ kirjeldatud sündmused leiavad aset Võru linnas aastatel 1981-1982. Need olid ajastutruud elupildid. Tollane reaalsus ja peategelase põgenemised selle eest kalavetele kõnetavad ilmselgelt ka praegu. Piirid inimlikkuse ja ebainimlikkuse vahel on haprad, heatahtlikkusest võib teisipidi saada koorem. Kirjandusteadlane Taive Särg on naljatanud, et tegu on uue „Kevadega“. Eks jah, Liblesidki ole siin juba paar-kolm tükki. Kindlasti on „Vee peal“ inimeseks olemise ja jäämise manifest, ilus armastuslugu, kirglike kalapüügihetkedega kalameesteraamat, asjalik lugemine nii täiskasvanutele kui noortele. Film andis noortele kindlasti mõtteainet.
Noorteüritus oli tore ja kõik jäid väga rahule.
Kui keegi tunneb huvi tagasipöördumise teema vastu, võib julgesti kirjutada tagasieestisse@integratsioon.ee või külastada globalestonian.com kodulehekülge.
Täname korraldustiimi – Marikat, Kairet ja Tarmot Integratsiooni Sihtasutusest toreda ja meeldejääva ürituse eest.
Tekst ja pildid Mailis Sütiste-Gnannt