Sinu või su sõbra perekonna/nimi (family name, last name, surname) võib olla eesti sõna, mis tähendab midagi (means something). Nagu näiteks Tamm (oak), Sepp (smith), Kask (birch), Ilves (lynx), Jõgi (river). Perekonna/nimes võib tihti (often) olla ka mitu sõna koos (liit/sõna, compound word), mis midagi tähendavad nagu Allik/saar (spring (from where water flows) island), Roo/neem (reed cape) või Loo/rand (alvar / limestone plain coast / beach).
Kui need sõnad on päris/nimed (proper nouns / names), kirjutame neid SUURE algus/tähega (with a capital letter). Muidu on asjad (things) ja ametid (trades), ka loomad ja puud kirjutatud ikka väikese algus/tähega (lower case letter).
Ees/nimed (first names) võivad ka eesti keeles midagi ilusat tähendada. Kui sinu vana/ema nimi on Eha, siis see tähendab hämarat (dim) aega pärast päikese loojangut (sunset) – twilight.
Paljud eesti nimed KAJAstavad loodust (echo nature). Küsi isalt või emalt oma pere nimede kohta. Vaata sugu/PUUd (family tree), et näha, kas tunned ära nimede sees tuttavaid SÕNU (words).
Vana/isa või esi/isa (forefather) nimi Koit, Agu / Ago / Ao tähendab just vastu/pidi (the opposite) hommiku/aega, päikese/tõusu (dawn). Kalju on suur kivi/mürakas (boulder or rock face / cliff). Nimi Toivo tuleb soome/keelsest (Finnish) sõnast, mis tähendab lootust (hope); Aare on kallis/vara (treasure), Merike on väike meri (sea), Luule poetry ja Tuuli tuleb sõnast tuul, wind.
Paljud eesti nimed KAJAstavad loodust (echo nature). Küsi isalt või emalt oma pere nimede kohta. Vaata sugu/PUUd (family tree), et näha, kas tunned ära nimede sees tuttavaid SÕNU (words).
Kohanimi
Oleme nii harjunud mõnede eesti koha/nimedega keset inglis/keelset Kanada elu, et need ei ehmatagi enam (they no longer surprise, shock us). Küll aga on see ÜLLATUS (surprise) neile inimestele, kes tulevad külla (visit) ja pole neid varem näinud. Eesti Maja, Peetri kirik, Keskus, Ehatare, Eesti Kodu, suur sõna TARTU Bloori tänaval Spadina lähedal, mis tähistab (marks, denotes) Tartu College’it.
Nimi Spadina on oma/korda (in turn) IIDNE (väga vana) ja tuleb Ojibwe (Ojibwemowin, Anishinaabemowin) sõnast ishpadinaa, mis tähendab kõrget kohta / kõrgendik, seljandik, hari.
Kotkajärve, Jõekääru, Seedrioru, Lättemäe, Mäeotsa, Mustajõe, Niidiotsa, Kikkakivi… Sinu pere talu (farm) või suvila (cottage) võib ka olla eesti nimega. Nime võis panna sinu esi/vanem(ad), aga ka sina võid panna oma armsale kodule või paigale nime.
Meie teame, et Kotkajärve maa-alal on Orujärv, Kotkajärv ja Koprajärv, aga nendel järvedel ei ole KOHALIKel (local) Kanada maa/kaartidel sellised nimed. Kas teate, mis nende ametlikud nimed on? Ja miks need nimed on just sellised? See näitab, et heal kohal ehk paigal (koht, PAIK = place) võib olla mitu nime nagu heal lapsel.
Tänavanimed
(Street names) on ka eesti/keelsed paikades, kus on eestlaste SUVILAd või ELAMUd, nagu näiteks Jõekäärul. Kas oled neid vaadanud ja tead, mida need tähendavad (what they mean) või tähistavad (stand for) või millele VIITAvad? (What they refer to?) KÜSI vanemalt inimeselt! Ask an elder.
Estonian Camp Road, mis Clearwateri järve äärest Kotkajärvele viib oli algselt hoopis teine nimi MEIL, eestlastel. Selle nimi on lihtsamast lihtsam (easy-peasy); see on EESTI TEE. Mis tähendab Estonian Road või Estonian tea! Joome koos Eesti teel eesti teed.
Puudel on ka lehed (leaves) nagu raamatutel ((pages of) books) ja aja/LEHTedel (newspapers). Heal sõnal mitu tähendust! Pane puuleht kuivama raamatulehtede vahele.
Lehe nimi
Eestikeelsed sõnad saabuvad postiga koju. Ja ILMUVAD (appear, (plural)) ekraanil (on your screens). See on SIINne (this very same) leht, Eesti Elu! Igal nädalal tuhandeid (thousands of), KÜMNEID (tens of) tuhandeid eesti sõnu, olgugi et (even if) Eestist kaugel.
Võid lasta, et need LOEtakse ette (that they are read aloud to you) sulle või sinu nägemis/puudega (visually impaired) sugulasele. Vajuta / klõksa / kliki võrgu/lehel (on the webpage, online version) artikli alguses sõnale ,,KUULA“ (listen)! Seal on küll natukene roboti moodi hääl, aga saab aru küll. Kõige parem on muidugi, kui ise loed VALJUSTI (valju häälega, aloud) endale või kellelegi teisele.
Lehe / lehtede nimed on veel Posti/mees, Eesti Päeva/leht, Vaba Eesti Sõna, Sirp, Eesti Ekspress… aga ka kase(leht), tamme(leht), haava(leht). Puudel on ka lehed (leaves) nagu raamatutel ((pages of) books) ja aja/LEHTedel (newspapers). Heal sõnal mitu tähendust! Pane puuleht kuivama raamatulehtede vahele.
2025 on Eesti raamatu aasta. Eesti/keelseid sõnu kirjutati vähemalt (at least) 500 aastat tagasi. Sellest on asi/tõend (evidence). Kohtume lehtedes – metsas, raamatutes ja Eesti Elus!
